Üllatus üllatus!!!

Sain siin nahutada et ei ole ammu midagi blogisse kirjutanud. Konkreetselt on nii, et köik üritused ja sündmused lähevad nii kähku mõõda et ei jõua neid kirja pannagi.
AGA , mis siis lühidalt juhtunud on vahepeal. Kool on täieshoos. Igpäev ja sada tundi. Siis see semester teeme ka etendust. Kaasaegne etendus, Welcome to Arroyos. Mängin Puerto Riclasest tüdrukut. Tösiselt hea etendus on tulemas. Väga hea ja mönusa seltskonnaga teeme ka seda etendust. Selle etenduse alla läheb ka ikka nii palju aega.
Siis esinesin Eesti Vabariigi Aastapäeva Aktusel ja Peol. Seal sain jällegi tuttavaks nii toredate inimestega, et ei oska sönadesse pannagi. Esinemine läks väga hästi ja vöis köigega rahule jätta. Kahjuks pilte sellest ei ole.
Siis olen NY palju rohkem käima hakanud jälle. Olen siin kuidagi nende uute tutvuste läbi ennast aina rohkem ja rohkem leidma hakanud. Kuidagi selline stabiilne rööm ja rahu on sees. Nii palju uusi söpru ja tutvusi. Ja elu kuidagi keeb, just nii nagu alati tahtnud olen.
Üks nädal, ytleme kaks nädalat tagasi, käisin oma söbranna Ryaniga NYs, kolmapäeval. Sain kokku klaverimängijaga NY Eesti Majas ja viisin Ryani sinna. No talle oli ikka tösine kultuuri shokk. Olin umbes 10 minutit ära ja selleks ajaks kui tagasi tulin klaverimängija juurest, olid eestlased talle sada erinevt eesti jooki ette laadinud ja Ryanil oli raske selget silma hoida. Nimelt oli ta sünnipäev ka ja siis nad seal ladusid neid Vana Tallinna shotte talle ette. Pole eestlane, siis seikest kraami kergelt alla ei saa. Peab olema pea, mis kannatab ja kogenud. Aga kuna mu etenduse tegevus toimub Lower East Side , siis vötsime metroo ja läksime sinna kusagile klubisse. Nii, aga see klubi oli , POETRY club. aga asi oli poetryst väga kaugel. Sisenedes oli nagu turulett peaaegu, umbes nagu Von Krahl meil Eestis ja siis avanesid suured kardinad ja seal taga oli siis öige pidu alles. See oli ka omaette kogemus jällegi.
Nüüd Ryan kolib NY elama, et siis küllap saab seal aina enam ja enam aega veedetud. Ta töötab sellises kohas , kus saab tasuta pileteid muusikalidele. Ja nyyd lähemegi juba märtsis yhte vaatama. Ma olen pönevil, sest see on muusikal mis just välja tuli nyyd veebruris ja mul laulurepertuaaris ka üks laul sealt muusikalist.
Noh, nii ta kulgeb. Aaa, juuksed värvisin ära. BLEACH BLONDE! hetkel on omale veel nii harjumatu, nagu vööras inimene, aga siis pltidelt vaatan et ei kena, ja siis lohutan et ehk näeb nii kena päris elus ka välja. Iseendale on veel vööras ja vastuvõetamatu. Nühin ühelt küljelt teisele ja ei sobi nii ega naa. Hetkel teen siin ravimaski ka, et juuksed aint krunnis,sest seal sada möksi sees, et sed kuivust natuke vähendada, muidu puhub tuul varsti köik peast ära kui kohe praegu hoolt kandma ei hakka. Aga seda ma ei tea, mis jummala eest mul peast läbi käis kui ma kunagi oma juuksed mustaks värvisin??

egas muud midagi... katsun mingi fotomontaazi ka siia tekitada lähiajal.

Kallistused!!!

How did I get in this situation?

Siin Ameerikas,on ikka iga päev uute tuultega ja toob kaasa täiesti ootamatuid olukordi.... Reedel polnud nädalavahetuseks veel muud plaani kui kool ja lumetorm. Need plaanid muutusid paari tunniga 100%. Sõbranna teatrist kutsus mind muusikavideo võtetele. Siis oligi, et terve laupäeva tegime videot NYs ja siis üks tuttav eesti majast, kutsus Lembit Beecheri kontserdile. Seal ajasin juttu eesti peakonsuliga NYs. Tema ja ta abikaasa on äärmiselt toredad inimesed. Hiljem sain jälle oma sõbrannadega kokku ja läksime koos koju tagasi. Hommikul oli laulutund ja kool ning veetsin päeva sõbrannaga. Siis kaevasin auto lume alt välja ja koju ära. Kogun energiat tuleva nädala jaoks. Ees on ikka päris hull nädal. Eks näis. Suured ettevõtmised ees. I just love NY.

Uus aasta on käes!

Head uut aastat!!! Katsun ikka jätkata selle blogiga siin sama edukalt või veel edukamalt :D 30ndal, enne aastavahetust mõtlesin, et davaiks, ma pole Ryanit ja ta venda ammu ammu näinud, et hetkel natuke rohkem aega et lähen neile külla. Rahulikust kodusistumise õhtust sai hoopiski õhtu täis pidu. Läksime NYki peole, ei võtnud rongi, vaid sõitsime ise sisse. Läksime hotell Chantelli, kus Ryan tundis seda promootorit ja kena, joogid tasuta ja pidu kui palju. Koju jõudsime kell 8. See oli küll öö täis seiklusi ja hommikul on alati, et ei tea kuidas küll ma sellistesse situatsioonidesse satun, mis öö jooksul juhtus. Aga noh, mõistus on taskus ja oskan seda kasutada kui vaja;)
Aastavahetuse ise olin oma teatrirahvaga. Meid oli vast ainult 8 kokku peol, aga see oligi siuke sõbralik omavahel aasta kokkuvõtmine. Vaatasime telekast aastavahestus pidustusi Times Squareil , mängisime lauamänge ja jõime shampat. Kuidagi venis jälle öö nii pikale, et saime magama alles kell 5.
Nüüd siin uuel aastal väga palju uut ja muutund ei ole. Tööd on palju ja varsti hakkab kool jälle ja igasugused katsed.
9 kuud on järgi, et peaks oma kotte ka pakkima. Kuhu septembrist elutee viib ei tea, üks võimalus on vanavanemate ja sugulaste juures, aga eks näis. Mingi võimalus vähemalt on olemas seljataga. Pead väga murdma ei hakka.
Paar illustreerivat pildikest kah:)

season of miracles...

See aasta on palju asju juhtunud ja palju tehtud saadud. aga viimased päevad on päris palju inimesi tagasi toonud mu ellu. Täna üksi olen rääkinud inimestega kes vahepeal natuke kaugeks jäänud ja siis inimene, kellega siin vahepeal väga kaugeks olin jäänud, kuna ta kannatas raske stressi haiguse all, võttis täna ühendust. Ime. Ma teadsin et see ühel päeval jälle juhtub aga eriti tore on see selliseljõulu ja pidustuste ajal. Nädalavahetusel päästsin meie kala elu ka. Ehk keegi ei ole ta eest hoolt kandnud ja ma imestan et see üldse elu on. Muidu jõulud läksid ka nii hästi ja rahulikult. Sai palju aega perega veedetud ja palju magatud ka. süüa sai ka palju. Kinke sai palju. See aasta olin tubli ja tegin kõigile ise ka kingid. Kõik küll ütlevad et ei soovi ja et ma ei tohi teha kinke, aga see emotsioon ja üllatus kui ikkagi teed on hindamatu. Aga siin pered omavahel ja onud ja tädid kõik teevad meeletult palju kinke. Ja mida ma selle pere juures enim armastan on , et nad riidlevad ja kaklevad ja sõimlevad omavahel, ja ütlevad tõde, aga päeva lõpuks nad vaatavad kõigest juhtunust mõõda ja armastavad teineteist endiselt. Mis minu meelest peakski üks õige pere moodul olema. Kõike mis õeldud ja tehtud ei saa tõepähe võtta ja veri on paksem kui vesi. Selle pere omavaheline mõistvus ja andeks andmine on tõeliselt märkimisväärne ja paljudele eeskujuks. Soovin kõigile palju jõuluimesid veel selle aasta sisse!
Panen mõned pildid jõuluajast üles kah siia

.

Käisin Eestis!

Nädalavahetus on läbi. Ja see nädalavahetus tõi nii palju ägedaid ja toredaid inimesi ja juhtumisi endaga kaasa. Nimelt, laupäeval esinesin New Yorgi Eesti maja jõulukontserdil. Tõeliselt fantasilised inimesed on seal. Väike doos eesti maja ja nagu olekski kodus käinud. Sealne atmosfäär on täpselt nagu Eestis. Aga siis seal sai eesti toitu ja juua. Ah, taevalik.... minu jaoks on jõulud läbi, see oli maailma parim jõulukogemus. See söök , ahh, ma olin unustanud kui väga ma seda eesti õiget jõulutoitu armastan. Hapukapsast, verivorsti, liha, kartulit, snitslit, kohvi, saku õllet, GLÕGGI:P ahhhhhh.... taevalik. Ma olen kohe sellise positiivse energiaga laetud et ei oska sellega midagi pealegi hakata.
Täna hommikul oli koolis eksam ja siis jäin laste karja. Tegime piparkoogi maja. 2 korda kukkus kokku, ma ei saa aru, miks on siis paki peal kirjas, et LIHTNE teha. mkm. üldse ei ole. aga valmis saime. Vat siuksed jõulumeelsed lood siitpoolt sood.

olen tublim

Katsun ennast siin pühade aegu rohkem kätte võtta, eeldusega et on rohkem külastajaid ja vähem aega:D ehk nagu ikka, kriban siis kui aega väheseks jääb. Nädalavahetus oli mul tihe. Koristasin garaazi ära ja pesin mingi 8 masinatäit pesu ja mida iganes veel. Koolis on aint üks eksam järgi, ja see on pühapäeval... ja siis on kooliga ka jälle ühepool. Ükspäev ehtisin lastega maja ja siis tõmbasin kamina mingi pleki ääre vastu oma käel veresooned puruks. Katsu seletada et ma ei lõika ennast. Täpselt nagu lõiguks. Jube. Homme lähevad vanemad ööseks NYki, ema läks juba täna ja siis homme isa läheb järgi ja siis ma olen kaks päeva siin lastega omapäi. Ehk, kõige targem tegu oleks kohepraegu magama minna, aga üldiselt see rohke uni minu puhul väga ei tööta. Täna ehtisime kuuse ära. Nii niru kuuske pole ma ammu näinud. See kuuse saamine siin on ka omaette pidustus. Minnakse mingisse farmi ja siis seal valid kuuse, aga ennem kui valid, istud lökke ääres, jood siidrit ja kakaod ja siis saad jõuluvanale kirja kirjutada ja siis saad veini osta ja juua. Siis saab igalpool pilte teha, küll kuuse, küll rongi, küll majaga. Ja siis mingi kahtlane lumememm paterdas ka ringi. See lumememm oli oma kakao sisse küll midagi enamat kui ainult piima ja kakod lisanud. Ühesõnaga suur festival. Ja siis see kuuse saamine on ka omaette tsirkus. Valid välja, kutsud mingi abilise kohale, see veab selle mingile saeplatsile, seal siis vormitakse jalg sobivaks kliendile, siis pistetakse kuskile masinasse ja seal see masin paneb nöörid ümber ja siis ennem saad veel seda raputada mingis masinas et okkad maha kukuks. Ühesõnaga keeruline. AGA kui tahad ise minna kuuske lõikama , pead 10 dollarit LISAKS maksma. Väga loogiline. Ja siis need noored , rõhutan NOORED poisid aitavad sul selle kuuse auto peale ka panna ja kõike. Asi keerulisem kui asi asja väärt. Mis sai vanast heast isaga metsas käigust? Ahjah.... lõkke ääres istus mu kõrval tsikk, ehitum kui jõulupuu ja järsku hüüab emale....:"Ema, mu facebook töötab isegi siin!!!"
Päkapikud käivad ka meil, aga päkapikk unustas üleeile tulla:D Tuli hoopis saapa sisse:D uuups......
Seniks vist kiiremad ja täpsemad raportid tehtud. Loodame et suudan sedasi jätkata.
Kaunist jõuluaega!!!

maailma parim blogija

Noooot..... ma ei tea kuhu mu aeg ja viitsimine kaovad, aga ma ei ole siia jälle mittttte midagi kandnud sada aastat. Kool on peaaegu läbi. paar lõpuprojekti ja siis on jõulud käes. Teatriga teeme mõndasid jõulukontserte, just nagu keskas. Tänaupühad olid meil siin vahepeal, olime Vermontis, kus on mäed ja asjad ja siis seal elasime tõsises mägimajakeses , kus suusavarustust rohkem kui suusabaasis oli. Aga kõige parmini meie veedetud aega kirjeldavad pildid, seega laen siia mõned üles.
Järgnevatel piltidel on siis hetk Fordi reklaamist, mida teha kui tee ühtäkki ühesuunaliseks muutub? Ilmselgelt pole nad Eestis käinud.
Pärast seda matka see papu enam musta värvi ei olnud:D
AGA pärast mudaauku oli päris ilus vaade.
Mäe tipust leidsin JÕULUVANA:D See on siis meie pere.

üle pika aja....

Panen mõned pildid kuna seda viimast mõõdunud kuud on keeruline ühte postitusse panna. Seega panen mõne pildi siit sealt, kuid kes facebookis käinud, küllap näinud enamusi neid pilte niikuinii.

Lihtsalt rumalus või midagi muud?

Ma pean siia mõne asja kirja panema, muidu unub varsti ää. Paar nalja koolielust. Pühapäeval olin inglise keele tunnis ja luuletuses oli sõna taburet ja siis õpetaja küsis, kas keegi teab mida see tähendab. Mulle tundus juba see küsimus veidike veider, aga noh. Ja minu üllatuseks, mitte keegi ei teadnud mida sõna taburet tähendab. Mina väikselt Eestimaalt, kes ma istund iga päev köögis TABURETIL teadsin täpselt mis asi on taburet. Siis täna oli jälle siuke tunne, et no kus sa elanud oled? Pidime teatri tunnis kirjutama etendusele muusika taha, nagu valima laule ja mõtlema, et mis kusagile sobiks. Siis kuna see Shakespeari etendus, siis üks tsikk meie grupist ütleb , et oh, paneme alguse looks mingi suure asja, nagu Beethovenilt v midagi sellist. Mina siis et , aga seal ei ole sõnu ju, ja siis tsikk mu kõrval ütleb, MIDA? Beethoven ei kirjutanud sõnu lauludele v? Nohjah.
Muidu on elu nii hullupööra kiire ikka veel. Etenduse proovid on hiliste õhtutundideni ja hinge ei ole aega tömmata. Sain uue partneri ka, Ricky, selle lühikese gei mehe. Pole hullu, seni oleme kõige paremini funktsioneeriv paar laval ja temaga ei ole see suudlusstseeni tegemine ka nii väga veider.
Muidu aga midagi väga dramaatilist muutunud ei ole.

I do what i DO

Ma ei ole ammu ammu enam siia põiganud, täna on aeg, lihtsalt kuna ma ei viitsi inglise keele esseed veel ümber kirjutama hakata, aga ega keegi seda siin väga loe ikka, seega keegi kurtnud pole ka.
Nii. Minu Burlesque show oli ammu ammu ammu juba ära ja jumal tänatud et see läbi on, kuna naiste meeskond on ikka väga raske taluda. Õhtu enne etendust olime teatris öösel kella 3ni, sellle aja jooksul jõudsid neli tsikki nutma hakata ja usu v mitte, mina üks neist ei olnud :D isegi.Aga etendus ise läks ülihästi. Minul kedagi tuttavat saalis ei olnud, peale meie teatri omaniku ja siis ta naise sõbra. Ta naine oli ka meil etenduses, tegi 2 soolot. Nii, etenuds sai tehtud ja rohkem ma nendest tsikkidest midagi kuulnud pole. jeesh.
Nüüd aga asja juurde. Mu partner muusikalis visati trupist välja , kuna ta ei ilmunud proovidesse kohale ja nüüd 2 nädalat enne esietendust, otsime uut meest mulle. Paar varianti on, ei tea, eks näis. Kui kedagi ei leia , siis on Ricky, see gei, kes meie etendust vaatamas käis. Kui tema mu partneriks hakkab siis see on aasta nali sest tema puhul on mehest asi väga kaugel ja ma olen kaks korda tema pikkust :D see on väike mure, kõige suurem mure on mu endise partneri ja tulevase abikaasa pärast, sest tal mingit kõrgemat sorti probleemid. Aga ega ei saa teist aidata ka kui ta ei lase ise.Nüüd on keegi ei ole taga kontakti saanud , ühelegi sõnumile või emailile ei vasta ja muud ma ei oska enam teha ka.
Täna käisin etenudust vaatamas. The Rope. No maailma kõige kohutavam etendus :D noh, vbl mitte maailma, aga noo tõsiselt ebaõnnestunud katse midagi lavale panna.
Loodan et järgmises postituses saan juba kirjutada oma uuest partnerist ja uuest mehest keda laval suudelda saan:D Arvate et gei meest on veider suudelda, üks tüüpidest keda nad kaaluvad on isa ja abielus. Minu vanune noor tüüp, aga abielus, noh, see on veel piinlikum ju:d
Nüüd aga tagasi õppima, homme on ees pikk päev. Pean minema sinna teise pere juurde tööle kaheks tunniks kell 8 ja siis kell 12 on kool ja siis 2st on proov, ja see proov on igavesti ja igavest aega pikk. ja siis on psühholoogia kodutööd ka maailma tohutu palju.
close out sweets!

Uus pealkiri samal jutul:D

Ma võin oma proovide ja eluga siin päris hulluks ära minna. AGA mis ma tahtsin rääkida, on et muusikalis Hairspray mängin ma Brendat, kes on tsikk, kes jääb rasedaks ja siis ohohooo, mu partneriks on mu geist tulevane abikaasa Bill. Ja mis siis sai? Meil on siuke stseen kus peame minema laval nurka ja täis mäng, et suudlema ja amelemea. Noh, minu eestlase hing on ikka niiiiiii häbelik kui häbelik. AGa ära me selle tegime, hea on see , et me tunneme teineteist juba ammusest ajast ja saame nii hästi läbi. Arvasin küll, et ei ole piinlik v midagi, aga mina punastasin ja temal oli veider ja lõppkokkuvõttes oli asi jummalast piinlik. Igastahes, mu point on see, et oi oi kui palju ma teda seal laval veel suudelda saan:D käskisin pilte teha, siis on tõend, et oleme armunud, kui abielluma hakkame:D Igastahes, nüüd me ennem pühapäeva ei näe, saame üle oma piinlikustest. Aaa, siinkohal siis saan ma nüüd õelda, et olen oma elus gei meest suudelnud:D CHECK!:D
Kolm päeva veel, siis saab see hullumaja läbi. Pean igapäev sajas kohas korraga olema ja ma olen nii vaimselt kui füüsiliselt juba räsitud. AGA saan hakkama, eile andis õps mulle ühe raamatu kah veek takka otsa lugeda homseks, mida mul ei ole olemaski veel. Ju näeb, kuidagi ma jõuan.

Mul on nii kiire....

Ma olen oma elu siin ikka päris keeruliseks ajanud ajalises mõttes. Minu keskmine päevaplaan on järgmine. 7st üles, oma lapsed kooli bussile 8.10ks ja siis pean 8.30 olema teises linna otsas, tegemas oma teist tööd. Nimelt sain hommikuks lisatöö omale siin nüüd ja siis ma koristasin tal ka paar päeva ja siis ta avastas et ma koristan paremini kui ta oma koristaja ja siis ma töötan nüüd ta koristaja asemel ka. Ausalt, ma olen nõus oma soolikaid ka varsti müüma, et teha raha. Aga siis tulen 12ks koju, et töötan talle ainult 3tundi hommikuti, saan oma lapsed bussi pealt kätte 12st, siis söödan neid, ja siis koristan siin kodu kähku ära ja siis jooksen kooli lastega, et teha raamatutest koopiaid. Siinkohal, seda teen selleks et säästa mingi 500 dollarit, kuna ameerika ei tunnista raamatukogudest laenutamist, vaid peab kõik raamatud ostma. Ja siis selle asemel et osta, ma teen koopiaid või siis õpin raamatukogus. Siis tulen lastega koju, teen kähku kõik õpingud ära, siis kell 3.30 tuleb vanem laps koju ja siis õpin temaga koos ja siis kohe kui isa jõuab koju panen kooli, koolis olen 8ni, siis jooksen Hairspray proovi, seal olen tund ja pool. siis 9.30 jooksen Burlesque proovi. Siinkohal see on hoopis teises linnas, et sõidan sinna pool tundi. Sinna jõuan 10.00pm ja siis olen seal umbes 11.30ni ja siis ongi koju kell 12 öösel ja magama. Peaaegu igapäev selline ralli.
Vahepeal käis siin mu sõbranna eelmisest korrast kui USAs elasin, Laura , kes on austraallane aga elab nüüd Londonis. Ta oli tõesti nagu taevast saadetud mu ellu. Viimasel ajal olen siin iga viimastki penni säästnud selle kooli jaoks ja siis tuleb tema siia, ja ma mõtlesin, et issand küll, mul ei ole ju raha. Ja siis ta tuleb ja ütleb, kallis, ära muretse, ma hoolitsen kõige eest ja nii oligi. Ta tundis mulle nii palju kaasa, et ostis mulle enamus asju isegi uued, uue shampooni, geelid, mida iganes, kõik, lihtsalt selle pärast, et me oleme sõbrad ja ta tundis, et ta saab aidata. Nüüd on vaja kahe nädala jooksul kusagilt 600 dollarit leida, ilma et ma oma organeid müüma hakkaks.
Muidu proovid lähevad kõik hästi ja elu on lill. Töötame iga päev ja Hairsprayga on ainult 2 proovi olnud, et juba tundub et on tõeliselt vahva muusikal. Milline talent, milline talent.
Järgmise nädala reedest muutub elu rahulikumaks. Eks siis vaatame edasi, kuidas kooli ja Haispray suudan tasakaalustada. Nüüd on.

Halba ja head!!

Üritan tänase päeva oma süsteemist välja saada, seega öösel kell 1 kähku kriban siia kaks rida. Vabdandan ette et ei ole kellegile emaile saata jõudnud, sest lihtsalt ei ole aega et arvuti taha maha istuda ja hetkel oleks ammu juba uneaeg. AGA mis täna siis sai. Esiteks, sain teada, et sain rolli selle uues muusikalis Hairspray. Meid oli minu meelest ikka mingi 100 seal peaaegu ja aint 30 rolli jagati välja. Kahju oli näha et mingi paljud vanad kalad isegi sisse ei mahtunud, aga noh. Vähemalt näitab see seda, et neil on aus diil ja nad ei tee vahet, kas oma tuttav või võõras.
MIS veel juhtus täna, oli et sattusin kergesse autoõnnetusse. JUST my luck. Minu süü ei olnud. parkimisplatsil tüüp tõmbas minule sisse. Aga point on see et meil perel on niigi juba kaks autoõnnetust kindlustuse peal ja mees oli juba jõudnud mendid kutsuda ja minu load ei ole siin usas väga kehtivad. Ja siis oli draama. Ja siis me seal värisesime ja siis pereema läks rääkima tüübiga, et lepime ära ja lähme laiali ja nii oligi. Läksime laiali, kuna ilmselgelt see mees sai aru et oli tema süü ja talle oleks rohkem jama olnud ja nii oli kergem kõigile. Nüüd on meil külje peal kena mõlk. Vaatan homme, mul ühe sõbranna isa on mehaanik et äkki saan asja ära parandada. Siis sealt panin kibekiirelt kooli, siis proovi.... back to burlesque proovid on endiselt täies hoos. Ja siis tulin koju ja ema oli endiselt üleval ja siis ta jutustas moga,et ei ole mu peale pahane jnejne... pahane?? ta oli ise ka seal ja nägi et ei olnud mu süü, mida asja siin üldse mu süüks saab ajada? aga noh.... saan tast kah aru. Ja siis jutustasin siin taga nüüd 2 tundi. Saime lepitatud. Homme on jälle uus päev. Ja mis peamine... meil on endiselt elekter... aa ja kas teadsite et nädala jooksul on oodata UUT orkaani, Katja... no ma ei saa aru mis toimub ja tuleb välja et kui see nüüd siia tuulama tuleb siis teeb päris maatasa, kuna kui maandub, siis 3 kategooria orkaanina. No ma ei tea. Aga nii on.

Torm läbi, elekter tagasi!

Meil on nüüd ametlikult kõik orkaanid, tornaadod ja maavärinad läbi ja päike paistab ja ilmad soojad. Päris karm torm oli küll. Pühapäeval kaotasime elektri ja alles täna, kolmapäeval tuli tagasi.Tervelt neli päeva ilma eluta:D Aga tormi suurus oli tohutu, sellepärast tegi palju jama kah siin. Ligi 5 miljonit majapidamist oli elektrita ida rannikul. Meie maja kõrvale, täpselt mu akna alla maandus suur puu ka. Öösel arvasin et laud rõdu peal suure tormiga ümber läks, aga ei puu. Maandus osati meie rõdu peale ka ja võttis natuke käepidet maha. Aga imelik igatpidi on see, et see maja peale ei kukkunud, sest asus puu algkoht küll täpselt sedasi et oleks pidanud meie suurestoa maha võtma. Panen allapoole paar pilti kah.
Enda elus olen aga jälle vist liiga suur ampsu võtnud. Olen sajal rindel korraga. Sain päevaseks ajaks lisatöö. Seega hommikuti 8st 11.45ni on mul see lisatöö. Siis 12st 5ni on mul oma lapsed. Siis õhtuti on mul nüüd kahe muusikali proovid. SIIS veel on lisaks ju kool nüüd teisipäev, neljapäev, laupäev ja pühapäev pluss üks online ning ühe tunni pean veel lisaks panema. Ja loodan veel matemaatika tuutoriks kah koolis saada. Homme kuuleb/näeb kas saab nii v ei. Kuidagi tuleb selle kooli eest maksta ja kuidagi pean oma huvide eest ka seisma. Eks näis. See kõige hullem kiire peaks kuu lõpuks läbi saama, et see Back to Burlesque on juba 24ndal septembril. Kohtusin eile esimest korda oma eriala juhendajaga vms ka ja ta on nagu maailma kõige ägedam onu üldse. Ja siis andis meile tunni nö, reeglistiku kätte ja siis seal oli üks osa, et selle semestri jooksul peame kahte etendust vaatama minema ja siis oli antud list teatrite nimedega mida ta soovitab, ja siis meie teater oli ka seal. Nii kodune tunne oli kohe. Ja siis meie teatrist rääkides, täna olid mul tagasikutsed Hairspray muusikali jaoks. Tantsisime end hingetuks. Seike see elu on.
Nüüd paar pilti kah.

Backstage report!

Oleme lava taga ja meie number oli just ära. Supper hästi läks. Nyyd on maailma palju aega enne järgmist numbrit. Hästi armas oli see et meie teatri omanikud yllatasid meid väikeste kingipakikestega. Lava taga pöhiline teema on see, et homme/ülehomme peax meieni jöudma suur orkaan Irene. Paljud linnad on evakueeritud, siis täna käisin toitu varumas selle tormi töttu, et olla valmis igaks juhtumiks. Poes oli vesi peaaegu otsas juba. Möned yksikud kastikesed järgi. Eks näis. Töenäoliselt on oodata vaid vihma, aga oleme valmis ka köige hullemaks. Eks raporteerin niipea kui vöimalik. Ja muideks , mu facebooki synnipäev sai ka löpuks läbi. Pidin kolm korda vähemalt kirjutama, et EI OLE MU SÜNNIPÄEV!!!! 20 min veel ja siis saan jälle lavale! Jeeeeessshhhhh!!!!!!