Jälle uus peatükk!

Vat täna on kirjutamise tunne. Viimase aja tegemistest niipalju, et olen oma otsaga tagasi Eestimaal- ohjh... alati kui siia pärast nii pikka aega tagasi tulla, on see tunne ikka nii hea. See Eestimaa tegelikult on üks ütlemata vahva koht, tuleb vaid osata hinnata neid häid asju, mis meie riigil pakkuda , mitte vinguda nende nõrkkohtade pärast, kuna olgem ausad, et eks igal riigil ole omad plussid ja miinused, aga oma kodumaa on ja jääb ikka südamelähedaseks. Aga siinkohal ma ei väida seda, et ma nüüd siis paikseks jääksin. Kuna tagasi minna USAsse plaan läbi kukkus- Jumal tänatud, kuna ma olin sellest riigist päris väss juba ning ma arvan...:D et ma pole päris lapsehoidjaks siia ilma tulnud. Nüüd siis lähen enese otsingutele teisele poole- Austraaliasse. See on aga ka juhul kui kõik sujub ja ma siin Eestis seda ühte ja õiget elu ei leia järgneva kahe kuuga. Nii siis ongi, et ots sinnapoole ja tööle ja paar muud plaani ka:P Selline Nipernaadi tunne on küll hetkel, kuna kodu kui sellist otseselt pole, kõik mis mul oli on USAs, siinkohal ka OMA TUBA. Aga kohver pagaasnikus ja reisikott seljas, nii ma siin seiklen siis hetkel Tallinna ja Saaremaa vahel. Täitsa põnev elu- kus õhtu, seal öömaja:D Et ärge siis imestage kui mõni õhtu just teie ukse taga kohvriga istun ja ütlen, et tead... täna on selline lugu , et poetaksin oma pea teie ulu alla:)

Elu on seiklus!