SO you think.... you can do it!!!

Jälle on nädal kuhugi kaduma läinud. Sain lõpuks Mariaga paar sõna Skypeis rääkida, igatsen ikka jubedalt. Vanavanemad tulid teisipäeval Shotimaalt tagasi. Ema ja Lily läksid talle vastu ja siis mina olin lastega rannas. Vanavanemad aga peeti piiripeal kinni, kuna vanaisa green card oli aegunud ja siis neid hoiti seal kinni 2 tundi. Aga nüüd kõik asjad korras. Kuna nad siis nii väsinud olid, siis tegime aint kallid ja panime jälle koju tagasi. Siis aga kolmapäeval läksime nendega õhtusöögile. Nagu ikka jäime meie, naised kauemaks ja jutustasime poole ööni. Ja pereema leidis mulle venelasest arstist mehe ka. Täna oli mugav vaikne päev. Käisime raamatukogus ja loomaaias, parandasin neti jnejne. Siis aga õhtul oli mul lauluproov. Sain veel ühele kontserdile kutse. Seega augustis on tulemas neli kontserti ja augusti lõpus on need tagasikutsed Hairspray muusikali katsetele. Aaa, esmaspäeval oli mul selle ühe kontserdi jaoks proov ka. Mina ja paar tüdrukut teeme seda Cell Block tangot Chicagost ja ma olen see ukrainlane, aga räägin eesti keeles. Päris vahva tundub. 9.august on koreograafia proov. Siis seal on veel kaks laulu, mida kõik kontserdist osavõtjad ka laulavad. http://www.bridgeporttheatre.org/hooray-for-hollywood/

See nädalavahetus on see pereisa sugulane, Samantha, kellega, eesti majas NYs käisin ka meiega, et ehk saab ralli ja natuke pingeid maha laadida. Viimane kaks nädalat on kuidagi väga paigast ära olnud ja kuidagi igat pidi pingeline ja lained hakkavad vaikselt üle pea lööma.

Muideks, järgmine nädal tuleb meie juurde elama laps, kes tuleb NYst, ja veedab meiega aega et näha milline elu on linnast väljas jne. Ehk, mul hakkab olema 4 last järgmine nädal. saab olema huvitav.

Seniks aga katsume olla!

Things I didn’t know before!

Mõtlesin, et panen paar asja mida muusikali tööstusest uut teada olen saanud ka, nimelt sellest närvesöövast katsete perioodist. Kõigepealt räägin nalja, kuidas üldse esimest korda siin katsetele läksin. Läksin lihtsalt kohale ja kõik. Mitte midagi ei olnud kaasas. Kohapeal anti paberid täita ja tehti pilti. Ja tohtis ka acapella laulda. Noh, esimene kord läks õnneks, kuna see ühing, mis seda muusikali tegi ei olnud nii väga range. Läksin järgmine kord, siis juba uue teatri katsetele, samamoodi, ilma igasuguse ettevalmistuseta. Siis sain näpud kõrvetada. NIMELT. Alati kui lähed, PEAB sul olema kaasas resümee, kui sa just ennem selle teatriga juba koostööd teinud pole, sel juhul teavad nad sinu kohta enamjaolt kõike. Aga siiski, resümee, resümee, resümee. Siis headshot ehk portreepilt, kuigi nad ALATI teevad kohapeal ka pildi, seega päris ei mõista milleks seda portreed vaja on. AGA ON. Meie teater lubab ka niisama pildi tuua, mis oleks tehtud viimase paari kuu jooksul. Siis KÕIGE tähtsam on noodid, noodid, noodid. Nad alati tahavad sind kuulda laulmas klaverisaatel ja kui sul noote ei ole, siis erilist lootust mingit head rolli või üldse tagasikutseid saada ei ole. Ja muideks, vahet ei ole kui hästi sul selle klaveriga läheb see laulu esitus, vast küll tuleb kasuks kui ikka laulu oskad ja peas on. Ja need noodid peaks olema kaustas, mitte niisama paberid siin ja seal, et klaverimängijal oleks lihtne lehti keerata. Ja siis need kiled seal kaustas peaks olema matt, et ei heldiks valgus vastu. Siis kindlasti peab valitud laul olema stiilis, mida nad nõuavad. Kas siis tempokas või muusikalist või mida iganes nad soovivad, seda tuleb teha. Ja siis muidugi, tuleks igasugune laul, mida esitad lühemaks lõigata, sest üldiselt neile ei meeldi seda laulu pikalt kuulata, ning nad teavad umbes minuti ja poolega ära, kas oled neile vajalik või ei. Nii ja nüüd loetlesin need siia üles ja esimest korda katsetele minnes, ei olnud mul neist ühtegi. Hüppasin nagu tola tundmatus kohas vette. Aga oma vigadest õpitakse ja sealt edasi oli mul ainult paremaks minna. Tänaseks olen kõik selle eelpool loetletu ära suutnud teha ja loodetavast on oodata tulemusrikkamaid katseid ka!!!

Katsed!

Eile käisin jälle muusikali katsetel. Selle sama teatri all, mis ennem, Bridgeport Theatre Company. Kutsun seda teatrit vaikselt juba nö. oma koduteatriks. Räägin koguaeg, et meie teater teeb uuel hooajal seda ja minu grupp jnejne. Aga sain igastahes tagasikutsed. Edukalt tehtud seega. Laulsin aga sellist laulu, mis on minu tavalisest valikust väga erinev. Tavaliselt olen laulnud selliseid ooperilikke kõrgeid laule, seekord aga hoopis väga madala rokilaulu. Ma ütlen, pärast seda hääle kaotust kaheks nädalaks on see hääl kuidagi väga madalaks muutunud või siis on see hääletreening nii palju kaasa aidanud, ei tea. AGA madal ta on. Panen alla lingi ka laulust, et oleks aimu KUI madal laul. Muusikali tagasikutsed on siis Hairsprayle. Need on augustis. Eks näis. Ei oska ennustada.

http://www.youtube.com/watch?v=s0ECQBkh6V0

Kiire!

No see nädal läks küll kiirelt rotiauku! Esmaspäeval käisin NYs oma selle laulõpetaja etendust vaatamas. Alky, kus näitlejad räägivad laval sellest kui halb on alkohol inimesele, aga samal ajal ise joovad alkoholi, otse laval. Päris naljakas etendus. Teisipäeval oli perel vaba ja läksime NY Bronxi loomaaeda, veetsime seal terve pika päeva ja saime koju alles hilisõhtul. Siis kolmapäeval töötasin terve päeva, vanemad olid väljas. Neljapäeva õhtul oli mul jälle laulutund, töötasin kella 17.45ni ja 18.00 oli laulutund. Siis sealt läksin Chelsea sünnipäevale Greenwichis. Chelsea on Ryani õde. Ja seal siis istusime ja olime. Reede hommikul kell 6 kenasti üles ja jälle tagasi koju. Töö terve päev ja kell 18.00 JÄLLE sünnipäeva pidu. Aga millised öö ja päev need kaks sünnipäeva olid. Sellel sünnal olin ma ainus valge inimene. Päriselt. Aga noh, lõbus oli ja nad oskavad pidu panna ja võtavad sind oma perre kohe. Niiet mul veel üks pere juures. Selle tydruku nimi on Maria. Milline kokkusattumus. Ja sain taga tuttavaks Seussicali muusikali ajal. Siuke saatus viis meid nö. kokku. Esimesel proovipäeval sattusime liftis kokku ja siis ükspäev põrkasime koolis ka kokku. Käime ühes koolis kah. Tegime kohvid ja sealt see sõprus alguse sai. Eile olin kodus ja töötasin kuna pere läks sünnale ja siis täna on terve päev veel ees. Magasin 11ni ja nüüd lähme kusagile kellegi juurde basseini ja siis hiljem lähme Greenwichi mingile peole. Eks näis, eks näis!

Südamelt ära!

Enamus mu lojaalseid jälgijaid on ära sõjaväes, ehk mu blogi ratinging käib kolinal alla. Aga noh, ega ma väga aktiivne siin ka ei ole nagu näha. Aga ma üritan. Viimase aja laiskus on olnud selle haiguse taga ka. Kaks nädalat nagu laip ja tänagi ei ole see veel päris õige, aga parem kui nädala alguses. Hääl on tagasi rääkides, aga täna siis oli laulutund jälle ja seal selgus karm tõde, hääl on ikka kadunud kui kadunud. Huvitav on see , et madalad noodid tulevad nüüdnii vabalt. Kes ei tea, siis kaotasin absoluutselt igasugusegi hääle mingi peaaegu terveks nädalaks.

Väga suurt midagi huvitavat pole olnud. Eile võtsin end kokku ja läksin oma semusle Ryanile külla. Istusime ja tegime paar õllet. Pidime tema venelasest miljonäriga ka kokku saama, kes elab 25 miljoni dollarises majas, aga millegipärast jäi see ära. Mind tõesti juba huvitab see maja.

Mis veel. Suhteliselt selline suur koduigatsus on ka siin viimasetel päevadel olnud. Katrin ja Karel saatsid paki, mis oli tõeliselt armas neist. Suured suured tänud. Maja on jälle Eesti komme täis. Mmm... sünnipäev jätkub veel terve kuu siin ma vaatan mul. Muideks, pean mainima, et oli ka inimesi kes unustasid selle päeva sootuks. Näitkes Herkki, kes sõjaväes nüüd ja istub/magab laatsaretis. Mis veel. Ega ei olegi muud vist. Panen paar illustreerivat pilti kah.

Aaa, sorisin igavusest saarlane.ee lehel ööklubi Diva galeriis, ja mis ma leian??? Mary ja Timps laval!!!

Pilt eilsest õhtust!

Iseseisvuspäev!

Täna on kõigil vaba päev. Me ei tee midagi erilist selle päeva puhul. Grillima natsa ja muud midagi. Ma olen endiselt haige ja läbi nagu läti raha. Nädalavahetusel ma konkreetselt ei teinudki mitte midagi. Sünnipäeval käisime iseenesest kolmes ööklubis, niiet jõudsin kell 7 hommikul koju ja alustasin tööpäeva. Piin mis piin. Anyhow, nüüd püüaks terveks saada ja edasi elada! Ja Mary oli siin, maailma ägedaimad paar päeva olid need! Juba igatsen teda nii kangesti. Paar pilti kah!