Sunday, January 22, 2012

How did I get in this situation?

Siin Ameerikas,on ikka iga päev uute tuultega ja toob kaasa täiesti ootamatuid olukordi.... Reedel polnud nädalavahetuseks veel muud plaani kui kool ja lumetorm. Need plaanid muutusid paari tunniga 100%. Sõbranna teatrist kutsus mind muusikavideo võtetele. Siis oligi, et terve laupäeva tegime videot NYs ja siis üks tuttav eesti majast, kutsus Lembit Beecheri kontserdile. Seal ajasin juttu eesti peakonsuliga NYs. Tema ja ta abikaasa on äärmiselt toredad inimesed. Hiljem sain jälle oma sõbrannadega kokku ja läksime koos koju tagasi. Hommikul oli laulutund ja kool ning veetsin päeva sõbrannaga. Siis kaevasin auto lume alt välja ja koju ära. Kogun energiat tuleva nädala jaoks. Ees on ikka päris hull nädal. Eks näis. Suured ettevõtmised ees. I just love NY.

Saturday, January 7, 2012

Uus aasta on käes!

Head uut aastat!!! Katsun ikka jätkata selle blogiga siin sama edukalt või veel edukamalt :D 30ndal, enne aastavahetust mõtlesin, et davaiks, ma pole Ryanit ja ta venda ammu ammu näinud, et hetkel natuke rohkem aega et lähen neile külla. Rahulikust kodusistumise õhtust sai hoopiski õhtu täis pidu. Läksime NYki peole, ei võtnud rongi, vaid sõitsime ise sisse. Läksime hotell Chantelli, kus Ryan tundis seda promootorit ja kena, joogid tasuta ja pidu kui palju. Koju jõudsime kell 8. See oli küll öö täis seiklusi ja hommikul on alati, et ei tea kuidas küll ma sellistesse situatsioonidesse satun, mis öö jooksul juhtus. Aga noh, mõistus on taskus ja oskan seda kasutada kui vaja;)
Aastavahetuse ise olin oma teatrirahvaga. Meid oli vast ainult 8 kokku peol, aga see oligi siuke sõbralik omavahel aasta kokkuvõtmine. Vaatasime telekast aastavahestus pidustusi Times Squareil , mängisime lauamänge ja jõime shampat. Kuidagi venis jälle öö nii pikale, et saime magama alles kell 5.
Nüüd siin uuel aastal väga palju uut ja muutund ei ole. Tööd on palju ja varsti hakkab kool jälle ja igasugused katsed.
9 kuud on järgi, et peaks oma kotte ka pakkima. Kuhu septembrist elutee viib ei tea, üks võimalus on vanavanemate ja sugulaste juures, aga eks näis. Mingi võimalus vähemalt on olemas seljataga. Pead väga murdma ei hakka.
Paar illustreerivat pildikest kah:)