viisa ja muud jamad!

Mul on peaaegu kuus kuud siin Ameerikas jälle oldud. Nüüd aga oli uut viisat vaja. Panin uue viisa taotluse sisse juunis. Tahtsin septembrist kooli minna, aga kuna viisa selleks ajaks ära ei tulnud, ei saanud veel minna. Siis igaksjuhuks taotlesin ka hetke viisa pikendust, et no kuulge, mingi viisa peab ju ära tulema. Aeg aga läks mõõda ja mitte miski kusagil edasi ei liikunud. Otsutasin et pean tegema plaani mis siis kui ei tulegi ükski viisa õigeks ajaks ära. Mõtlesin et üks variant oleks Austraalia, taotlesin viisa ja teine variant oleks Honduras. Mõlemad variandid tundusid päris head ja töötasid ka. Siis aga täna, minu suureks üllatuseks saabusid kõik võimalikud viisad mulle äkki. Sain nii Austraalia kui ka õpilasviisa kätte. Nüüd saan jälle hingata ja elada riigis mis on mulle koduks saanud.

mehed mehed mehed

Noh, ma mõtlesin et mis ma ikka oskan siia kirjutada. Mingi niisama igapäeva supikeetmistest ja põrandapesust pole nagu ka mõtet siin vesta. Räägin veitsa nö. eraelust. Üleelmine pühapäev käisin kohtingul. Iga inimene kes mind tunneb, teab et mind nii lihtsalt pühapäevasel hommikul vara üles ei saa. See pühapäev sain aga smsi, et ärka üles ja lähme matkama. Olgu.. ajasin end üles ja saime kell 9 kokku. Siis ta(Chris) viis mind hommikust sööma. Enne kohvi joomist ei saanud ma midagi aru mis ta rääkis. Aga siis pärast hommikusööki viis ta mind mägedesse, ma isegi ei teadnud et siin CTs mägesid on. Seal läksime õunapuu istandusse. Siin on komme käia õunu korjamas, mitte neid oma aiast noppida. Siis sõidutas niisama ringi seal mägede vahel ja siis läksime veiniistandusse ja jutustasime niisama. Ja siis oli kell juba pool 1 ja ta pidi tööle minema. Niiet, uskumatu, kui väga pingutada võib must ka veel romantik saada.:)