Wednesday, August 31, 2011

Torm läbi, elekter tagasi!

Meil on nüüd ametlikult kõik orkaanid, tornaadod ja maavärinad läbi ja päike paistab ja ilmad soojad. Päris karm torm oli küll. Pühapäeval kaotasime elektri ja alles täna, kolmapäeval tuli tagasi.Tervelt neli päeva ilma eluta:D Aga tormi suurus oli tohutu, sellepärast tegi palju jama kah siin. Ligi 5 miljonit majapidamist oli elektrita ida rannikul. Meie maja kõrvale, täpselt mu akna alla maandus suur puu ka. Öösel arvasin et laud rõdu peal suure tormiga ümber läks, aga ei puu. Maandus osati meie rõdu peale ka ja võttis natuke käepidet maha. Aga imelik igatpidi on see, et see maja peale ei kukkunud, sest asus puu algkoht küll täpselt sedasi et oleks pidanud meie suurestoa maha võtma. Panen allapoole paar pilti kah.
Enda elus olen aga jälle vist liiga suur ampsu võtnud. Olen sajal rindel korraga. Sain päevaseks ajaks lisatöö. Seega hommikuti 8st 11.45ni on mul see lisatöö. Siis 12st 5ni on mul oma lapsed. Siis õhtuti on mul nüüd kahe muusikali proovid. SIIS veel on lisaks ju kool nüüd teisipäev, neljapäev, laupäev ja pühapäev pluss üks online ning ühe tunni pean veel lisaks panema. Ja loodan veel matemaatika tuutoriks kah koolis saada. Homme kuuleb/näeb kas saab nii v ei. Kuidagi tuleb selle kooli eest maksta ja kuidagi pean oma huvide eest ka seisma. Eks näis. See kõige hullem kiire peaks kuu lõpuks läbi saama, et see Back to Burlesque on juba 24ndal septembril. Kohtusin eile esimest korda oma eriala juhendajaga vms ka ja ta on nagu maailma kõige ägedam onu üldse. Ja siis andis meile tunni nö, reeglistiku kätte ja siis seal oli üks osa, et selle semestri jooksul peame kahte etendust vaatama minema ja siis oli antud list teatrite nimedega mida ta soovitab, ja siis meie teater oli ka seal. Nii kodune tunne oli kohe. Ja siis meie teatrist rääkides, täna olid mul tagasikutsed Hairspray muusikali jaoks. Tantsisime end hingetuks. Seike see elu on.
Nüüd paar pilti kah.



Friday, August 26, 2011

Backstage report!

Oleme lava taga ja meie number oli just ära. Supper hästi läks. Nyyd on maailma palju aega enne järgmist numbrit. Hästi armas oli see et meie teatri omanikud yllatasid meid väikeste kingipakikestega. Lava taga pöhiline teema on see, et homme/ülehomme peax meieni jöudma suur orkaan Irene. Paljud linnad on evakueeritud, siis täna käisin toitu varumas selle tormi töttu, et olla valmis igaks juhtumiks. Poes oli vesi peaaegu otsas juba. Möned yksikud kastikesed järgi. Eks näis. Töenäoliselt on oodata vaid vihma, aga oleme valmis ka köige hullemaks. Eks raporteerin niipea kui vöimalik. Ja muideks , mu facebooki synnipäev sai ka löpuks läbi. Pidin kolm korda vähemalt kirjutama, et EI OLE MU SÜNNIPÄEV!!!! 20 min veel ja siis saan jälle lavale! Jeeeeessshhhhh!!!!!!

Wednesday, August 24, 2011

Paar päeva ja palju jama!

Meie majas on nii, et paari päevaga võib elu trastiliselt muutuda. Alustan nädala suursündmusega. Ükspäev, reede vast, tuli pereisa koju ja tegi mulle tünga, et tegi autoga avarii ja oi oi oi. Alguses ei uskunud, siis pärast veenvat kolmandat korda jäin usukuma , jooksin alla, et näha kui jamasti autoga on, ja oh imet, tüng. Aga nimelt eelmine nädal saime oma uue auto parandusest tagasi, kuna eelmine kuu pereema sellega avarii tegi, siis uuele autole polnud nii kerge juppe leida ja oli paranduses kuu aega. Saime siis eelmine kolmapäev kätte. Ja esmaspäeva lõuna ajal pereema astub tuppa, et okou, isa oli avariis ja uus auto tagasi paranduses. No on ikka meie majas seda õnne. Ja autol on TÄPSELT samad vigastused, mis eelmise avariiga. Ja kõige hullem, põrutas sisse mendiautole. Sai trahvi ja auto tagasi paranduses ning meie taas rendiautoga.
Mul endal aga väga suurt uut ei ole juhtunud. Proovid selle kontserdi jaoks on täies hoos ja igapäev on tohutu kiire. Täna oli esimene kohtumine selle Back To Burlesque showga ka. Tõotab tulla päris kõva etendus. See nädal algab kool ka juba ja siis on vaja siia kusagile mahutada veel töö ja etenduste proovid ja kodutööd. Ju näeb, pole häda - where there is a will there is a way.
Siis veel on täna Maria sünnipäev ja mul on täna poolaasta kõige kiirem päev üldse olnud. Ühtäkki on kõigil mind vaja ja kõik kohtumised ja proovid ja laultunnid ühel päeval, pluss koolis mingi loeng jne. Seega pühendan siia enne oma Insanity trenni terve peatyki Mariale ka. Ma soovin elu eest et oleksin saanud suga tänase päeva koos olla. Võibolla oleks läinud divasse või lokaali ja oma margi nii täis teinud et silm ka ei pilguks:D Nagu ikka, lavale ja väike tantsuvõistlus, paar tasuta jooki ja paar tasuta pidu. Igastahes ma olen sinule terve päeva mõelnud ja loodan et sul on maalilma tore päev ja et kõik su soovid täituks. Oled mulle nii tohutult kallis ja ma igatsen sind ikka no kohutavalt kangesti! PALJU PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, kallis!!!!!Kallistan paaalju paalju paalju!!! PS! See on juba päris hirmutav vanus:D!
Siis oli meil siin eile maavärin. Mina küll midagi ei tundnud ja olen päris kindel et ameeriklased selle välja mõtlesid. Siis see nädalavahetus on meid ohustamas mingi orkaan. No eks näis, kui palju vihma sajab.
Homme on laval viimane proov kostüümidega, ja reedel on jälle üks ilus asi lavale pandud.

Friday, August 19, 2011

Loge päev!

Täna oli ema vaba ja kuidagi läks nii, et istusingi terve päeva kodus. Siis mingiks ajaks sain lapsed ka. Kuue ajal läks pere kodust ära. Minul aga oli kell 9 kontsert. Mind edutati teisest reast esimesse ritta. Step by step. Aga see , kus meil see kontsert oli, see ala oli nii eestilik. Nii ilus, keset loodust, metsa ja mere ääres, vana shakespearei teatri kõrval õue alal asuvas telgis. No nii kangesti meenutas kas mõnda Viljandi folgi kontserti või midagi taolist. Tõeliselt äge. Ja mis kõige huvitavam, oli tormihoiatus. Minu linnas , igas linnas Stratfordi ümbruses oli torm, aga seal oli kaunis vaikne ja ilus ilm. Taevas küll kauguses sähvisid mõned äikse pilved, aga meieni need ei jõudnud. Kontsert oli edukas ja nüüd on peaaegu öö, ehk aeg trenni teha. Homme hommikul on kell 9 proov jälle kaks tundi ja õhtul on vaja tööd teha ja mingi aeg on vanaemale vaja autojuhiks olla. Küll jõuab magada ka millalgi.

Wednesday, August 17, 2011

proovid proovi

Meie muusikaline number galakontserdi jaoks tundub et hakkab valmis saama. Oleme kahe päevaga päris kõva töö ära teinud. Proov oli täna üksi juba mingi 4 ja pool tundi. Päeval käisin vanavanematega lõunal, lapsed ka, neil oli 48-s abieluaastapäev. Homme lähen oma geist tulevase abikaasaga õhtul välja. Nimelt jäeti ta smsi teel maha ja siis me lähme ja ajame natsa elulist juttu ja matame ta mured klaasi ära.
Tahtsin veel rääkida sellest trennist mida tegema hakkasin. See on ikka päris hull. Olen nüüd 9 päeva järjest teinud. Eelnevatel kahel nädalal jäi mõni päev vahele, aga nüüd 9 järjestikulist päeva ja no ma ütlen, mu muskel kasvab nii iga päevaga. Täitsa uskumatu kui hea see trenn kehale on ja kui kiiresti on muutusi näha. Olen väga elevil ja ei jõua ära oodatagi millal esimene nö. sess läbi on. Olgu kell mistahes aga mina ühtegi päeva vahele ei jäta. Sedasi kipubki mul see trenn olema mingi 12 ajal öösel. aga mulle on alati meeldinud hilistundidel jooksmas käia. Seega see suhteliselt sama, kuigi jah, und jääb vbl natuke väheks. Igastahes, nüüd on aeg trenni teha.

Tuesday, August 16, 2011

Minu sõjavägi!

Tänane päev oli täpselt nii üüber töökas et samahästi võiks nüüd ülejäänud selle nädala trennid ära jätta. Nimelt koristasin ära auto, milles oli vist kuue aasta jagu pahna ja siis ega sellest vähe polnud, mõtlesin, miks mitte, koristan terve garaazi ära. Ja koristasingi.
selles postituses mõtlesin et panen paar sõna oma äpardustest ka. 1. Ükspäev kallasin oma jala peale kuuma peekoni õli ja nüüd on mu niigi kõrvaratele ja koledatele varvastele lisaks suur kena põletus arm. 2. Üleeile sõitsin autoga peaaegu kraavi. Nimelt, sadas vihma ja minul selle väikse auto kummid on nagu uisud ja võtsin kiiretee väljasõidu ja panin sirgelt edasi kuigi oli kurv. Õnneks jäin paar milli enne seina seisma. Ja hea et keegi tagant järgi ei sõitnud, need oleks ka kenasti sisse pannud. 3. Eile oli mul laulutund, läksin kohale, aga õps oli ära unustanud. Just my luck. 4. Täna proovis, kui harjutasime meie cell block tango koreograafiat, harjutasime midagi. ja mina vana aju nagu ikka, järsku panin üle lava, I DONT LIKE IT! Mõeldes sellele, et mulle ei meeldinud see mida ma seal laval ukerdasin:D Aga noh, pärast hetkelist pausi vist kõik liikusid oma eludega edasi. No niiiii loll.:D uuh. eks näis homme, kas nad on pika vihaga või ei.
Häid asju juhtus ka täna. Nimelt käisin pühapäeval ühe show, Back To Burlesque katsetel. Sain sellest teada nii, et meie teatrisse ei pääse keegi sisse ennem kui omanikud lasevad , sest see on sellises halvas linnas ja uksed peavad koguaeg lukus olema. Ootasin siis seal ja siis üks naine, kes meiega koos seda kontsertite/festivali sarja teeb ajas muga juttu ja uurisin, et millega tegeleb jne ja siis mainis, et tal trupp, kes teeb Burlesque stiilis asju. Võtsin sabast kinni, oo, olen tuttav taolise tantsustiiliga jne. Ta aga vastas, kohe, aga oo, meil on katsed tulemas, et neil paari uut tydrukut vaja. Läksin kohale. Tantsisin, laulsin ja täna sain kirja et olen trupis sees. Supper. Seega kiired ajad jätkuvad.
Veel pean mainima, et nägin täna öösel oma isa esimest korda unes. Ma ei tea. Ma olen nii oodanud seda ja koguaeg lootnud teda näha. Nii veider kui see ka polnud, siis unenäos oli ta elus ja seisime Kuressaares Lossi tänaval kesklinna ülekäigu raja ees ja ta oli kepiga. Ja siis tal oli teises käes pass, mis oli hästi hästi vana ja ta muretses, et kas peaks uue tegema või ei. Täpselt ei mäleta miks. AGa siis ma ütlesin talle et loomulikult mine tee uus, et tänapäeval moodsad passid, et see ei maksa midagi. Ta astus üle tee ja oligi kõik. Ei tea. Kas see pass oli mingi vihje, et ennast eestisse veaksin või midagi?
Just keeping myself busy.

Saturday, August 13, 2011

Taking it easy!

Nuh, alati on neid aegu mis raskemad ent nagu ikka, iga künka taga on midagi uut. See nädal võtsin päeva ja pool vabaks , sest sain kutse Hanki, minu Ryani vend, sünnipäevale. Nimelt ta ema pani siin osariigi ühes kasiinos, Mohegun Sun kinni hotellitoad ja tähistasime nii et vähe pole. Sõit algas neljapäeval 1-2 ajal. Jõudsime kohale üsna hilja kuna liiklus oli nii kehva. Meie autos istus neli inimest tagaistmel, päris piin oli kaks tundi seal sedasi olla, aga ei kaeba ka. Kohale jõudsime ja saime ühenduses oleva hotellitoa, et me kõik noored olime ühes toas ja siis emad, tädid ja vanaemad teises toas. Lõime laua puhtaks ja tegime nö. baari ala. Klaasid välja ja kes siit edasi enam mäletab on õnnelik. Tegime baar shotti ja kokteilid ja siis läksime alla basseini äärde. Seal jätkasime oma kokteile, umbes sealt alates läks paljudel pilt häguseks. Siis 8 ajal läksime tubadesse tagasi ja panime end riidesse, et minna restorani sööma sünnipäeva puhul. Siinkohal, alkohol muidugi ikka jätkus. Söök mõjus kõigile hästi, kõik said sammud jälle sirgeks ja tagasi tubadesse , et end värskendada, ehk baari tühjendada.
Siis jumal teab mis kell me alla tagasi läksime, siirdusime ööklubisse. Kuni see siis lõpuks kinni pandi. Läksime tagasi tuppa, värskendasime end:D ja siis hei, miks mitte, hea mõte oleks NÜÜD ju minna ja natuke mängida kasiinos ka. Ei, ei ole hea mõte. MITTE KEEGI ei võitnud meist midagi.:D Pakun et kolme nelja ajal jõudsime tubadesse tagasi. Kell 11 äratati meid üles, sest pidime ennast välja ajama tubadest 11ks. Noh. 5 mintsa ja kõik olid rivis ja allkorrusel. Sõime natsa ja jõime kohvi ja siis pakkisime end autodesse jälle ja läksime Rhode Islandi randa. Ma ei tea mis selle nimi oli, aga selline suuur ja väääga ülerahvastatud rand oli. Lebasime seal terve päeva ja muidugi oli veel mingi osa alkoholi eelmisest õhtust üle, et see veeti ka randa kaasa ja paljud jätkasid samas vaimus. Paljud, nagu mina, olime pikali ja hingetud. Ujusime ookeanis ja siis asusime tagasi teele. Pakkisime end tagaistmele ja 2h sõitu võis alata. Seike see kaks päeva oli. Kui oma voodisse sain, olin ikka väga õnnelik, aga samas pole ammu nii toredalt aega veeta saanud. Täna koristasin terve maja ära jälle ja olen nüüd lastekarjas, kuna vanemad kohtingul. Homme on kontsert Stratfordis. Panen paar pilti kah.










































































Thursday, August 4, 2011

Raskeid aegu...

Viimased päevad on veninud ja veninud. Tõsiselt raske on end voodist välja vedada ja positiivseid mõtteid mõelda. Ei tea miks või millest. Noh loomulikult ma saan hakkama, aga raske on. Eile olin vanaemaga ja aitasin tal shopata mööblipoodides, et ta tahab omal mööbli välja vahetada ja siis ma aitan tal valida ja disainida. Jah, olen saja ametiga. Täna käisin lõuna ajal söömas vanaisaga ja siis jutustasime. Ja kuna keegi mulle sinna järgi ei tulnud, siis vanaisa ei lubanud mul rongi ka võtta ja tõi mu koju ära. Homme lähme vanaemaga jälle poodlema ja siis ostame asjad ära ja teeme selle kodu tal hubaseks. Laupäeval on suur pereisa sünnipäev. Aa, täna oli meil kontsert teatriga ka. Esinesime festivalil, et reklaamida oma teatri uue hooaja esimest etendust, Hairspray.
Igatsen kohutavalt koju. Igatsen inimesi, kes saavad su jutust aru. Igatsen kohutavalt kohutavalt Mariat. Igatsen ema. Ja igatsen kohutavalt isa. kohutavalt. Ei tea. Kuidagi tuleb sellest sasipuntrast end välja vingerdada. Ehk on pärast seda postitust kergem.
Ma olen nii tänulik selle pere eest mis mulle siin kingitud on. Ma räägin siinkohal vanavanematest, kes tutvustavad mind kõigile kui nende lapselaps, räägin tädi Lisast, kes kutsub mind oma neljandaks lapseks. Ma armastan neid kohutavalt selle kõige eest, mida nad mulle kinkinud on ja kui väga nad mind armastavad ja et nad on õpetanud mind olema palju avatum ja avameelsem. Ma armastan neid kui oma pere.

Tuesday, August 2, 2011

ma teen ja teen....

Eelmine nädalavahetus olin oma semu Ryani ja ta venna Hankiga koos ja siis see pereisa sugulane Samantha oli ka siin. Olime niisama ja siis käisime seal rannas , kus Ryan töötab. See on väike üksik saareke, millele on rand loodud ja siis rahvas sõidab sinna praamiga. Eile, esmaspäeval tuli meie juurde see tüdruk NYst ka. Melissa on ta nimi ja ta on väga vaikne aga väga tore tüdruk.
Siis alustasin uut treeningut nagu Insanity. See on ikka päris hull. Esimesed paar korda oksendasin lausa pärast trenni aga nüüd on juba täiega äge ja suudan terve trenni ära teha. Soovitan südamest. 40 minutit iga päev. Täiesti tehtav. Rohkemat ma midagi ei tea uut kosta.