Üks räägib aiast , teine aia august!!!

Mu viimane postitus oli veidike meeleheitel:D AGA mis siis taaskord meil juhtus? Kõige muu jama juurde, mis siin korduvalt juhtunud on ja toimunud, siis oli nii, et toimus väike vestlus naabrimehega, millest sai edasi väga suur draama. Siinkohal, naabrimees on väga lahe mustanahaline ja tore mees, kellega saan väga väga hästi läbi. Veel infromatisooniks, siis ühes loengus oleme selle mehega koos, see on online loeng ja nõuab pidevat netis tegutsemist ja oskusi ja esseede ja ülesannete täitmist.

Vestlus kulges järgnevalt.

Hey, whats up, thats my mom, mom thats Tim.

Oh hi. Whats up heli?

Hey, Tim, are you cheating? (siinkohal, naeran ja vihjan kodutöödele, ilma mingi tagamõtteta vaid lihtsalt niisama tõgades)

What, what do u mean?

I see ur wife has been helping u. (siinkohal see ei ole mingi saladus, ta räägib koguaeg kõigile,et naine aitab ja isegi online klassi discussions boardi peal räägib sellest)

Oh, no, i do it all by myself, its all my ideas lalala...

Oh i know, i was just kidding, its the communication that we are asked to do in our class. haha.

ha ha

Järgmine päev saan oma pereemalt kõne, mis enamvähem karjub, et mida ma räägin kodujutte naabritele et küll ma olen halb inimene ja et kõik on kõigi peale pahased jne, et naabrinaine saatis talle kurja kirja, et mis toimub jne. Ja siis et ta saatis mulle karmi kirja ka ja kodus räägime sellest.

Mina, et misasja, ma pole midagi halvasti õelnud. Ühest kõrvast sisse teisest välja.

Siis loen kirja, ja mis siis naabrinaine oli kirjas õelnud? Ma olevat õelnud, et KÜLL ON HEA; ET KEEGI KODUTÖÖD ÄRA TEEB!!!

ja siis lõppkokkuvõttes eile kuulsin veel kolmanda isiku käest, et naabrinaine oli palunud vabandust pereema käest et reageeris üle ja et palun mitte Helile rääkida. No misasja?

Täiesti ebanormaalne.

Minu 100. postitus!

When we make our dreams reality, reality becomes a dream!

...

If i keep thinking and repeating, i am fine, i might actually start believing it!

Lõpetamine!

Eile käisin perega siin ühe pereisa sugulase keskkooli lõpetamisel. Jap, veebruaris. Nimelt, siin osad koolid lasevad õpilastel pärast esimest poolaastat viimases klassis lõpetada, kui kõik ained korras ja vajalik materjal läbitud. Jutt siinkohal on Greenwich High Schoolist. Tava lõpetamisel juunis oleks mingi paarsada lõpetajat aga eile oli ainult 18. Milline siis see lõpetamine välja nägi? noo, see on omaette klass. Mingisugust riietuskoodi ei oldud antud ilmselgelt, sest kaks õpilast istusid põlveni rippuvates teksades ja nokamütsidega. Üks poiss oli ilmselgelt alles ärganud, sest selliseid dresse kannan mina külmal päeval magama minnes. Mingit tseremooniat otseselt ei olnud, paar tähtsamat tegelast koolis pidasid kõne ja siis jagati kõigile diplomid kätte, mõne sõnaga selle kohta, et mis neist tulevikus saama hakkab ja kuhu edasi plaanivad minna, enamus neist- sõjaväkke. Meie pere siin muidugi oli karm ja käskis lapsel ikka ülikonna selga panna. Miks tema lõpetas varem? Lihtsalt ei sobinud GHS ellu sisse, kuna sealne elu ja inimesed on nagu filmis, kus ainult cheerleaderid ja ameerika jalgpalli mängijad on vastuvõetavad. Ta on piisavalt arukas ka , et hakkama saada siit edasi.