We did it!

Esietendus on tehtud ja see oli ikka no ülivõimas. Metsik. Saal oli rahvast täis, rahvas elas kaasa ja plaksutas...... metsik... kõik tuli hästi välja ja midagi ei läinud sassi ka. Paremini saab alati, aga nooo ikka metsikult hästi läks. Nüüd oli meil väike pidu ka pärast esietendust ja enne etendust oli pidulik söömaaeg. Hmm, kui peol oli, siis andis kahjuks vanusevahe küll tunda. Aga nohh:D pidu on pidu.... Mina olen vana ja tulin vara koju:D

just my luck!

Täna oli viimane proov, mis pidi kestma kella 5st 10ni, tund kauem kui tavaliselt. Olime jõudnud oma etendusega juba teise vaatuseni kui äkki..... läheb tuletõrje alarm lahti... kõik majast välja ja seisime oma idiootsetes kostüümides- selgitus... lavale oli just tulemas see unenäo tants, kus meil on suured hõbedased keebid ja rullidest mägi peas, mis tekitab veidike tulnuka välimuse. Seisime seal pool tundi. Lõppkokkuvõttes sai meie proov läbi alles kell 11 ja me oleme surmväsinud. Homme on peaproov/esinemine vanuritele ja meil pole veel curtain callgi läbi võetud. Ehk siis esietenduseks neljapäeval on asjad vinksvonks paigas. Ja ma rebestasin lihast ka täna veidike, aga õnneks on see jalg , mida publiku ees venitama ei pea, ehk siis saab ilma selleta hakkama küll.

2 päeva!

Eelviimane proov on läbi. Homme on kella 5st 10ni jälle proov. Siis viimane ja kolmapäeval on esimene etteaste vanuritele ja siis neljapäeval päris esimene etendus kõigile. Minule tundub et kõik on koos ja asi näeb laval ikka päris fantastiline välja, aga eks on vaja veel lisada särtsu siia ja sinna. Minu kleit Cha-Chana on metsik. Sellel on mitu kihti sitsi ja satsi. Kleit ise on neoonroosa. Noo ikka üliilus ja metsik kleit. Sobib minu hüüdnimega, Metsik Cha-Cha. Homme anname endast parima ja paneme asja purki:)

Better!

Täna oli proov juba parem. Õpetasin poisile sammud selgeks ja saime hakkama küll. Läks hästi. Näeme juba ilusad välja laval.
Proov iseenesest on pikk ja aeglane. Esimesel osas mind vaevalt näebki laval. Olen alguses ja lõpus, tantsus, massis. Ja siis teises osas kohe alguses on minu kord lavale astuda. Paar rida, palju flirti, palju mehi ja palju tantsu.... they call me Cha-Cha, cause im the best dancer in St.Bernadettes!!!

arrrgghh zone!

Ega vist kõik ei saagi alati libedalt minna. Tants on koos, sooloosa on olemas, nüüd on vaid 8 päeva et see tiptop fantastiliseks lihvida. Konkreetselt see tüüp, kellega tantsin, Max, no ei pea ühtegi sammu meeles, mis ja kus on toimunud. Ühtegi võtet ei mäleta. Lõpu duo on üldse ununenud tal... lootusetu... Kõik hakkavad juba vaikselt pettuma ja sahistama, et mis taga toimub. Samas ega see mind ka eriti heas valguses näita, kui ta sedasi jamsib. 8 päeva, et jõuda -10st 100ni. Lets just hope for a miracle.

Uudis!

Viimasel ajal olen olnud päris hõivatud ühe suveprojektiga, millest siiani veel vaikisin lihtsalt et mitte ära sõnuda asja. Nüüd kõik ametlik ja kindel.
Algusest peale siis. Tulin siia USAsse ja nägin raamatukogus flaierit, et auditions for Grease musical. Läksin kohale. Pidin laulma ühe laulu ja siis järgi tegema koreograafia. Need, kes tahtsid Cha-cha osa, pidid ettevalmistama mingi tantsukava. Mina läksin lihtsalt kohale, oma ühe lauluga. Sain kutse tagasi... callbacks, nii laulu kui ka tantsu oma. Koreograaf ütles, et kutsub osad tagasi, kes ei oska ise arvatagi vbl, et sobiksid Cha-Cha rolli. Ja siis tantsisin seal ja lõpptulemus siis kokkuvõttes, sain endale selle Cha-Cha osa.
Proovid algasid 21.juunil. Igapäev kella 6st 10ni õhtul on proovid. Nii laul kui tants. Eelmine nädal jõudsime minu sooloosani. Kui seni eriti ei suhelnud nende inimestega selles grupis, kuna tundsin , et kõik tunnevad teineteist ja ei hakka vahele segama. Pole eriline enese peale suruja, siis pärast seda, kui näitasin tantsuoskusi, olen kõigi sõber. Reedel lausa need nö. filmidest tuntud "populaarsed mean girls" kutsusid mind sleepoverile ehk siis padjapeole vms. Ja konkreetselt oligi nii nagu filmides, klatsisid teisi, kõik tulid oma patjade ja magamiskottide ja magamisriietega ja jutustati terve öö.
Üks mustanahaline tyyp ütles hea lause minu kohta:" I am black and i have never seen a black woman dance like you do!" või siis üks tsikk ütles, et:" You make Max look so good dancing." Max on siis see tyyp kellega ma tantsin.
Im back in the game and better then ever;)
Show on siis ise 28.juuli kuni 1. august. Tulge vaatama:D
http://trumbullyouth.com/castinfo.html

Tungival soovil!

See blogimise värk on mul ikka täiesti soiku jäänud. Elu on liiga kirev ja kiire, et raisata aega netis blogimisele. Aga siis ema, Herkki ja Maria ja teiste kalade tungival soovil väike tagasiside toimunust, kuigi ma olen kindel, et teate nagunii kõike juba.
Vahepeal oli sünnipäev. 22, viimane taks. Pereema tegi mulle mõnusa ameerikaliku õhtusöögi lähedastega ja Amanda tõi maailma parima jäätisetordi. Jäätis on homemade. Siis sõime jõime ja rääkisime juttu. Arvan ,et elu kõige vaiksem sünnipäev. Siis tuli suur ameerika iseseisvumis püha. Meie naabrid kutsusid meid enda jahile. Väiksed õlled ja veinid ning lapsed ja suurele merele. Sõitsime nii kaugele välja, et nägime ilutulestikke enamustes linnades siin rannikul. Stamford, Milford, Stratford, Fairfield,East Haven, Greenwich jne. Kõik paistsid ära. Üks pikemiad ja ilusamaid ilutulestikke, mida ma näinud olen.
Ahjaa, veel üks nädalavahetus enne sünnipäeva käisime Cape Codis vanaisa juures. minu sõbranna Amanda tuli ka kaasa. Otsustasime taga minna Marthas Vineyardi. Mina olin seal varem juba korra perega käinud, aga mitte päris omapäi. Siis läksimegi, sinna saarele praamiga. Jalutasime ühes linnas ringi, ostsime bussipileti, avastasime ülejäänud saart, siis tulime esimesse linna tagasi ja peatusime mehhiko restos ja söime ning tegime õlled ja vaatasime USA vs mingimaa jalkamängu, kus USA haledalt pähe sai. Surprise surprise. Sõitsime paadiga tagasi koju. Valvasime lapsi kaks tundi, mullivannis ja siis vanemad sõidutasid meid järgmisesse linna ööklubisse. Päris koomiline vaatepilt oli see, kui nad suure minivaniga meile järgi tulid kahekesi ja meie sinna ronisime:D Loomulikult peatusid nad veel otse terrassi ees, kus meie ühe seltskonnaga juttu ajasime:D Oeh... elu väiksed koomilised hetked. Järgmine päev olin minna ainult pikali ja magasin, teatud asjaoludel.
Sellised lood siis siinpool sood. eks siin ole veel asju juhtunud, aga egas kõike pole vaja ka pajatada.
Ja teadmiseks.... torumees Matt on minevik:D