Foxwoods.

Lugu selline. Et Connecticuti viimane exit(93), viib sind sellisesse imelisse paika nagu FOXWOODS. CTs on seadusega keelatud hasartmängud ja kasiinode rajamine. Aga, kuna siinses osariigis on indiaanlaste elualad, siis nendel maadel, kus nemad elavad , kehtivad nende seadused ja seega neil on õigus rajada kasiinosid. Foxwoods ja Mohegan Sun on kaks, mis on ainsad terves Connecticutis. Tagasiteel Cape Codist, kus käisime vanaisal külas, peatusime selles Foxwoodsi kasiinos. Ma ütlen, see kõik oli nagu omaette linn. Üüratu suured majad ja kui teed mõõda sisse sõita, siis see kerkis sinu silmapiirile nagu muinasjutu loss kaugustes. Kergelt nõiduslikult ilmus nähtavale eikusagilt. Kuna meil aga lapsed haiged olid, siis me seal rohkem aega ei veetnud kui ainult tunnikese, aga kui oleks aega olnud, oleks vast oma paar päeva selle kõige nägemiseks ära kulunud. Kasiinod ja baarid, restoranid ja teatrid, kino ja tantsusaalid, poed ja hotellid, need kõik mahtusid sellesse ühte majja ära.

White trash!!!

Mis on siis ameerikale kõige omasem kultuur. Teate, olete filmides näinud, kus üks mustanahaline saab valgenahalise peale nii tigedaks, et sõnavahetus läheb nii kaugele, et sõimatakse teineteist. Eile õhtul õnnestus mul sellise kultuuriga lõpuks kokku puutuda. Nimelt, Laura parkis auto eelmaksmisega parklasse. Ja tasus oma kolm dollarit ära. Parklast väljumisel esitas ta oma pileti. Mille peale kontroll talle ütles, et maksa kaks dollarit. Laura seepeale, et aga ma juba maksin ju, küsi selle mehe käest. Too, aga kavala muigega, eiei, ei ole. Mees küsib, et kas sul sinine pilet on?? Laura seepeale , aga mis sinine pilet, see mees ei andnud mulle mingit sinist piletit, ma juba maksin. Mees, ma ei lase sind siit parklast välja ennem kui sa maksad oma raha ära. Laura ladus talle pärast pikka sõnavahetust selle kaks dollarit ära. Aga too ei näinud seda raha kohe ning tuul lennutas selle talle kabiini. Mees haaras sarvist ja hakkas hüppama, et sina calge rämps, tule siia ja korja see raha üles. Laura läks endast välja , pärast seda kui mees mitu korda korrutanud oli, et ma ei lase sind välja, tule korja raha üles, ma ei lase sind välja, valge rämps selline. Njah... selline amerikaniseeritus siin on. Kes vastu ei hakka see... hmm... penni ei korja??? Või pigem, kes valge, kes must??? Uskumatu, aga nad tõesti näevad igalpool rassismi. Isegi kui selle suunas pole keegi raasugi rihtinud. Eks see ole igaühe enda vaatevinklis kinni. Küllap sai sellest Laura olukorras tegelikult ikka välja lugeda küll otsese solvangu tema suhtes, aga kas siis just see mees nii oleks pidanud nüüd sellele reageerima??? Njh... ja minu pereema siin ütles, et see nii tavaline Ameerikas.

Ilmavana.

Siin USAs on nii hea ilmaennustus, et kui eelmise päeva õhtul õeldakse, et homme, kell 12 hakkab vihma sadama või et on lumetorm, siis tõenäoliselt nii ka on, peaaegu minutilise täpsusega. Mis aga huvitav fakt on, on see, et laste koolid siin algavad nii kella 8st, poole 10ni, selles vahemikus. Kui aga on prognoositud kella 12ks päeval lund vms, siis jäetakse koolid ära. Et põhimõtteliselt, sellisel päeval, kus päike keset taevast istuvad lapsed kodus, kuna oi oi... kell 12 võib hakata lund sadama vms. Kas ma peaksin äkki siinkohal mainima, et need lapsed siin ei tee ise sammugi kooli suunas, kõik viiakse autode ja bussidega ukse ette. See selleks, aga veelgi ajuvabam on see, et siin sajab kerge tunniga mingi väike lumekirme maha ja juba kõik koolid, teelõigud suletud ja üritused katkestatud. Seni maani ma ei saanud sellest üldse aru. Aga nüüd üks naine seletas mulle hiljuti, et lugu selline, kuna paljud õpetajad ja inimesed pole khalikud , vaid kusagilt mujalt linnadest, kus see lumekiht paksem maha sadanud ja ilmastikuolud palju halvemad, et kui nad kauem koolis vms. peavad viibima, siis nood ei pruugi üldse koju saadagi. Aga see nende arvamus HALVAST ILMAST on meie Eestile mõnus talverõõm. Kes teab, vb sellise liigse ettevaatlikusega nad hoiavad ära nii mõnegi suure õnnetuse kiirteedel ja lapsed on turvaliselt kodus ning nii mõnigi ummik olemata. Igal asjal ikka oma mõte ka.

Mina ja kuulsused!

Mõtlesin, et mälestuste salvetsamiseks kirjutan siia postituse oma vapustavatest kohtumistest kuulsustega. Üks päev, kui Lauraga niisama NYs jalutasime(btw. seda juttu te tegelikult olete juba kuulnud), igastahes, siis nägime Carson Kressleyd. Siis.... paar nädalat tagasi nägime Sophia Bushi ja Daphne Zunigat, kes andsid Macy`s autogramme ja intervjuusid. Siis kui perega Greenwichi rannas jalutasime , jooksis meile vastu Tommy Hilfiger. Aga kõige põnevam on aga see, kui peaaegu Borati ja tema abikaasa(Isla Fisher) alla ajasin. Olgu olgu, siin on veidike ülepingutamist, tegelikult nad lihtsalt ületasid teed minu auto ees.:) Njah.... alustuseks piisab küll kuulsutest:D

Acting 2

Alates sellest kuust käin koolis. Norwalkis on ülikool, kus saab käia töö kõrvalt. Üllatus üllatus, minu erialaks on näitlemine. Õppejõud on Matthew Gallagher, kes on siin ameerikas kerge näitleja seepides jne. Grupp iseenesest kes koos käib on väike, nii 12 inimest, aga seda parem meile, kuna nii saame igaüks endale vajaliku tähelepanu. Koomiline on siinjuures ka see, et meie gupis on esindatud väga huvitavad inimesed. Nimelt on tüdruk, kes arvab, et ta teab kõike ja oskab kõike. Siis on tüdruk eelmisest aastast, kes teabki kõike, aga püüab seda liiga palju välja näidata, koos temaga on ka üks poiss, kes üritab koguaeg esineda ja näidata, mida ta osakab. Ja mitte alati ei kuku tema etteasted just kõige paremini välja. Siis on kaks "wannabe" moodi tüüpi, kes teevad getonalja ja on niisama gängsta egolahedad:D Siis on üks naine, kes tegelikult ka oskab näidelda ja ei esine liiga palju üle. siis on üks vanem naine, kes pole KUNAGI näidelnud. Aga noh, enesetäiendamine tuleb alati kasuks. Siis on üks väga vaikne tüüp, kellel on vist madal veresuhkur, sest juba esimesel tunnil suutis ta laval minestada (ei , see polnud etüüd, mida õpetaja palus esitada). Ja siis on tüüp, kes tahab ja üritab näidelda, aga talenti pole antud. Aga eks ta selleks seal kursustel ongi, et paremaks saada.Ja siis olen mina. Esimesel tunnil nad kõik rääkisid omavahel jube palju igasugustest näitlejatest ja lavastajatest ja filmidest. Mina aga kuulasin, kuna ega miski sellest infost, mida nad arutasid ometi kahjuks ei tule. Aga vat, kui lavale saime. Seal algas minu tähedebüüt:D Isegi õppejõud oli rahul ja imestuses. Arvan, et siin oldud aja jooksul on see minu kõige õigem otsus.

Siia juurde mainiksin seda, et eile käisin vaatamas oma esimest Broadway showd. "Wicked", mis on hetkel Broadwayl kõige menukam lavateos. Ja tõepoolest, fantastiline ta oli ka. Millsied lava kujundused ja valgustus. Näitlejad ning nende hääled olid meeletult tugevad ja võimsad. Unustamatu kogemus.