Veere veere!!!

Kas olete mõelnud, et millises hetkes te hetkel elate. Minu hetk on selline. Just praegu käib minus suur võitlus, võitmaks selgust enese kohale siin maailmas. Kas astuda suur samm suurde maailma, näha ja kogeda paljutki uut ja põnevat või leida oma koht siin Eestis, kus on minu sõbrad ja inimesed, keda armastan. Kui läheksin nüüd, nii järsku ,oleks vast lihtsam, vähem heietamist ja arutlemist. Kõik minu lähedased jääksid siia ning astutksin täiesti üksi uude ellu, kuigi ideaalis peaksid ju sõbrad ja kallid meie kõrval olema. Samas tean alati, et nad on mul iga kell olemas, isegi kui helistan kell 3 öösel, aga lähedus on see, mida eelkõige vajame. Ma tean, et raske saab olema, kuid ehk ligub elu nii palju kiiresti edasi, et suudan selle aasta nendeta elada. Elu ei saa seisma jääda, kes seda ikka veeretab kui mitte ise. Mina panen oma elupalli veerema ning kui hoog liig kiireks läheb, siis haarake kaigas ning pange see pall seisma, kasvõi hetkeks, et leiaksin tee tagasi teie juurde. Elu on karm, ent elama peab ning süda tugev ja karge astun edasi ja veeretan elu.