Meie rajad.

Siia Ameerikasse tulles ei olnud mul veel plaanid päris paigas, et mis siin saama hakkab ja mida ma siit tegelikult otsima tulen. Samas kui minu siinne sõbranna Laura Austraaliast, tuli siia ja teadis täpselt, mida saavutada tahab, miks tuleb ja mida otsib. Terve tema elu unistus oli olnud tulla Ameerikasse, näha New Yorki ja siin elada. Samas hetkel on ta aga situatsioonis, kus ta pettus Ameerikas ja siinses kultuuris. Nimelt on tal suur koduigatsus ja tahab minna tagasi Austraaliasse ning seal karjääri alustada. Austraalias muide ei pea ülikooli minemagi, saab ennast tööga üles töödata. Siin siis on Laura, kes kibeleb koju. Mina aga pigem olen äärmiselt rahul siinse elu ja oluga. Kõik see, mida on Ameerikal pakkuda ja millist haridust nad õpilastele võimaldavad on fantastiline. Mina, kes ma tulin siia pigem niisama elukogemust saama, olen aga vastupidiselt Laurale, ülimalt rahul oma eluga hetkel. Eks alati saab ju asju paremaks putitada, ent hetkel olemas olevaid võimalusi ja olusid arvestades, on raske paremat tahta.
On huvitav see fakt, et selleks et hinnata oma kodumaa väärtust, sõidame kaugele vaatlemaks ja võrdlemaks võimalusi, mis kumbki maa annab. Vastused aga küsimusele, mida ise vajame, leiame läbi kogemuste.