Ameeriklane!

Viimasel ajal olen sattunud või kuulnud siin päris omapäraseid olukordi, mida ma tõepoolest üheski teises kultuuris ei kohtaks või siis lihtsalt nendest ei räägita. See nädalavahetus käisin Washingtonis ja siis jalutasime pargis kui meist äkki viis preestrit mööda kihutasid. Ja suundusid otsejoones välis wc-de juurde. Seal aga samal ajal neid eemaldati juba paigast. Inglisekeelt mitte kõnelevad hispaanlased üritasid nendele preetritele eluhinna eest selgeks teha, et nad ei saa neid wcsid kasutada , kuna need on eemaldamisel juba, samas aga need preestrid ajasid ikka oma jonni ning jooksid seal nende hispaanlaste ja wcde vahet. Seda ma ei tea , kas nad ka lõpuks said oma tahtmist.
Siis, viimaste päevade suuruudis on see, et ühe kooli kolmanda klassi lapsed plaanisid õpetaja mõrva. Ja kusjuures see ei olevat olnud lihtsalt, nö. plaan, vaid kõik oli olemas. Määrati ära kes toob noad, kes katab aknad, kes valvab. Aga siis üks nendest lastest rääkis koolibussis sellest, et tema toob noad, oma sõbrannale, kes aga selle jutuga kohe kooli direktori juurde pöördus. Nüüd siin Ameerikas muust ei räägitagi kui sellest. Iseenesest päris jahmatav lugu ju küll.
Eks see ameeriklane olegi selline , näo ees üks, seljataga teine. Ntx, sõbranna läks oma väikese kolmeaastasega teisele lapsele kooli järgi. Teel treppidest üles , aga tuli neile vastu üks lapsevanem oma tütrega. Kolmeaastane tervitas rõõmsalt neid ja see lapsevanem, oi tere, meela naeratusega. Mille peale selle naise laps küsis, et mis ta tahtis??? ja ema vastas, ma ei tea, mul ükskõik.
Kõik on nii võltsid.