Ma ju ütlesin...

Ma teadsin et pärast nädalavahetust on mul jälle juttu pajatada. Nädalavahetus tõotas tulla väga igav, ei yhtegi plaani või üritust. Seega, läksime reedel vanaema juurde, sõime ja jõime. Siis aga vahetasin paar smsi Ryaniga ja maandusin tema juurde hoopis. Seal ajasin ta emaga juttu ja tegime margariitasid. Hiljem tulid Ryani õe sõbrad külla- erilised NY getokad:D Mina aga olin suht väsinud ja ütlesin, baibai, mina ei jaksa ja lähen magama ära. Tänu sellele olin hommikul esimene üleval, ema neil tegi kevadpuhastust ja mõtlesin, et aitan. Aitamine tasus ära, ta nimelt sorteeris oma riidekappi ja sain kohe mitme riideeseme ja ehte võrra rikkamaks:D Siis aga arutasime mu juuksevärvi ja et peaks midagi ette võtma ja ta tegi mulle üllatuse, saatis oma juuksuri juurde ja tegi nö. varjase sünnipäeva kingi. Saime juuksevärvi heledamaks ja lõikas päris palju maha ka. Seletuseks, kui ma nüüd juuksed patsi panen kukla peale, siis juukse otsad õlgadeni ei ulatu. Kahju küll aga mis sa surnud juustega ikka peale hakkad. Juuksuri juures läks kuus ja pool tundi. Jummal jummal. Pärast seda mõtsime, davaiks, lähme NY, aga Ryanil on ikka veel keeld peal ja olgem ausad, mina teda ka NY enam ei tahtnud viia. Siis tema jäi koju ning mina, ta vend ja õde läksime klubisse. Siis tulime koju tagasi ja vaatasime filmi. Ärkasin aga mitte nii vahva tooni peale, nimelt oli perel no istumine, kus nad vaidlesid ja karjusid ja riidlesid ja siis leppisid ära ka jälle. Aga nõme oli seda seal kuulata. Aga noh. Pärast seda sõidutati mind koju ja nüüd... olen tagasi oma igapäeva elus.