Viimased päevad on veninud ja veninud. Tõsiselt raske on end voodist välja vedada ja positiivseid mõtteid mõelda. Ei tea miks või millest. Noh loomulikult ma saan hakkama, aga raske on. Eile olin vanaemaga ja aitasin tal shopata mööblipoodides, et ta tahab omal mööbli välja vahetada ja siis ma aitan tal valida ja disainida. Jah, olen saja ametiga. Täna käisin lõuna ajal söömas vanaisaga ja siis jutustasime. Ja kuna keegi mulle sinna järgi ei tulnud, siis vanaisa ei lubanud mul rongi ka võtta ja tõi mu koju ära. Homme lähme vanaemaga jälle poodlema ja siis ostame asjad ära ja teeme selle kodu tal hubaseks. Laupäeval on suur pereisa sünnipäev. Aa, täna oli meil kontsert teatriga ka. Esinesime festivalil, et reklaamida oma teatri uue hooaja esimest etendust, Hairspray.
Igatsen kohutavalt koju. Igatsen inimesi, kes saavad su jutust aru. Igatsen kohutavalt kohutavalt Mariat. Igatsen ema. Ja igatsen kohutavalt isa. kohutavalt. Ei tea. Kuidagi tuleb sellest sasipuntrast end välja vingerdada. Ehk on pärast seda postitust kergem.
Ma olen nii tänulik selle pere eest mis mulle siin kingitud on. Ma räägin siinkohal vanavanematest, kes tutvustavad mind kõigile kui nende lapselaps, räägin tädi Lisast, kes kutsub mind oma neljandaks lapseks. Ma armastan neid kohutavalt selle kõige eest, mida nad mulle kinkinud on ja kui väga nad mind armastavad ja et nad on õpetanud mind olema palju avatum ja avameelsem. Ma armastan neid kui oma pere.
2 comments:
igatsen sind :(
Post a Comment