Forgive me father, for i have sinned...

Ehk... käisin teatris. Selles samas, mis mind ka etendusse nö. palkas. Toetasime oma kodutaetrit. Vaatasin, etendust, "Doubt". Päris huvitav oli. 4 tegelast ja milline fantastiline näitleja töö. Üks tydrukutest, kellega vaatamas käisime, on meie Seussicali muusikalis peaosas. Bitch:D No tegelt ei. Ta on tore tüdruk, aga mõnes mõttes kasutan ära ta teadmisi, et oma karjäärile ka natuke tiibu alla saada. Ma olen totaalselt absoluutselt nohikuks muutunud siin. Peol ei käi ja kui väljas käin siis kultuuriüritustel nagu teatris ja restoranis.

Meil oli täna 26 kraadi sooja. Vaevalt see küll kauaks nii jääb, aga nuh... luvluv luv it!!!

World, hold on!!!

Püha Patrick tuli ja läinud ta oli ka jälle:D

ehk....

meil oli täna 21 kraadi sooojaaaa juba. Nii kena. Võtsin oma esimese päikese, põsed õhetavad, võib olla küll sellest õllest, mis just alla sai, aga ennekõike päike päike päike, nii päikseline on olla, et kogu seda jama täna ei märganudki. Mis juhtus? Saime koera. Gershwin on nimi, nagu see helilooja ja Broadway teater. Suurepärane koer oli alguses. Pesime ta puhtaks ja mängisime, ja siis äkki hakkas lapsi ründama. Näksas neid ja urises jne, seega otsutasime , et koer läheb tagasi varjupaika. Kahju küll, hetkel lamab siin meie jalge otsas. Tema eelmine omanik oli mingi vanem naine olnud, ehk phmt koer ei ole harjunud lastega. Mina ja koer saame jube hästi läbi, ta on koguaeg minu järgi jooksnud ja ei jätnud mind maha terve päeva. Aga noh, mis teha, kui loomale lapsed ei meeldi, siis pole midagi parata.

Ja muideks. Ma sõin suure, selle kõige suurema Kalevi shokolaadi ära ja teksad, suurus 0 lähevad ikka veel jalga, ju siis pole vaja midagi muretseda, saatke aga juurde:D!!!!

Happy St.Patricks day!!!!

Täna võib pea vestupotist alla lasta:D

.... ehk täna on kõik kuidagi käuks. Magasin kaua- vanasõna ütleb, mida paremini magab Heli,seda unisem ta on. Jah. ja nii ongi täna:D Lõuna ajal juba oli pea diivanipadja peal ja uni just hakkas tasakesi tulema, kui kuulen äkki autoukse häält. Hiilin aknale ja ennäe, pereema kodus. Siis ajasime siin juttu- mitte midagi ei saanud aru- aju ei võta(ilmselt on hea et täna mate tööd ei ole:D) Siis viisin ta tööle, sest pereisa korjab ta pärast tööd peale ja lähevad nö. kohtinguõhtule. JA siis ma siin nüüd olen edasitagasi sõitnud, Lilyle järgi, lastele järgi, õppinud lapsega, siis Lily religioonitundi viinud ja nüüd...3 min pärast lähen jälle järgi. Ja no ei võta see aju täna:D Päike paistab silma ja tuju on lill ja üldse... viskaks näpud püsti ja laulaks:D Ahjah. Me saame koera. Väikse valge kutsa. Woof woof!!!

he-he-he..... kalaaaaaa

Nii, täna hommikul olen üüber elevil, et mis asi ma siis muusikalis olen jne. Aa, täpsustuseks,et eile helistati ja õeldi ainult et olen teatritrupis sees ja neil on roll mulle, aga nad ei tea täpselt, mis, et saadavad emaili täpsustustega. Tegemist on seekord sellise lastemeelse muusikaliga. Seussical, siin USAs on see mingi väga pop teema. Aga siis lühikokkuvõttes, on see muusikal kokku kirjutatud Dr.Seussi raamatute põhjal. Nagu on Horton ja Grinch jnejne. I wish i could be Grinch:D Aga noh. Siis helistati eks. Ootasin ja ootasin ma eile seda emaili, pole. Täna hommikuks oli olemas ja siis kahjuks seal ei ole IKKA täpselt kirjas kes ma olen. Lihtsalt tean et mul on miski väiksem roll, mis selgub proovide ajal täpsemalt. Aga ausalt õeldes, ma olen nõus lillepotti ka mängima kui vaja. On vaja see resümee endal luua. Hetkel ilutseb seal üksi Cha-Cha:D Ja meil on 12 etendust. 29.aprill- 22.mai. See ikka suurem värk juba. Aga mitte et ma kade oleks v midagi:D no way , aga kui palju õnne saab ühel tsikil olla- see kes oli meil Greases peaosas , on ka siin selles muusikalis peaosas. No anna teistele ka võimalust!:D aga jah, tal on 21 aastat kogemust ka selja taga, mina üritan seda kõike siin ühe aastaga saavutada. Arvan et saan päris hästi hakkama siiani. Eniveis. Kala... pakun et ma olen kala:D http://www.bridgeporttheatre.org/casting

1, 2, 3 ja ma tegin seda jälle....

Seekord, ma ei õelnud mittttttte kellegile et ma seda tegin:D haha... käisin muusikali katsetel. Sest olgem ausad, ma olen see, kellele ei meeldi tunnistada kaotust. Aga täna, 2h. tagasi sain kõne, et ma sain osa muusikalis. Kui ma jälle hingata saan, siis kirjutan täpsemalt. Seniks aga jääge kuuldele ja hoidke põialt!!!!!!

PS! Skaalal ühes kümneni olen ma õnnelik KÜMME.... kümme kümme, kuule püss mis su number on?????:D KÜMMEEEE!!!!!

Absoluutselt loge!

Jap. Olen loge.:D Terve eilse päeva olin nii unine. Koristasin maja ära ja siis istusin ühe ja sama koha peal terve päeva. Sõin ja istusin, sõin ja istusin. Mõni ime et siis uni enne kella kolme öösel ei tulnud. Nüüd olen jälle unine. Aaga aga aga, varsti lähevad lapsed kooli ja ju ma ikka siis ennast kummuli ei keera ja kaks tundi norinal ei maga, mkm, üldse mitte. Muideks, eile unustas pere prügikoti rõdu peale ja Rocky the Racoon käis külas ja rebis koti laiali. No palju õnne, Rocky sai ka paar juppi torti, samamoodi saavad vist järgnevad paar nädalat linnud ja oravad siin oma jaol järgi käia. Aa, ja siis mul on koolist vaheaeg. Vaatasin hinded üle täna, sain kõik S- sitasti, ha-ha, ei siiski Satisfactory, mis on mid-termsi kõige kõrgem hinne ehk tundub et saan hakkama. Ja kes veel märganud pole, siis ma olen tõepoolest aktiivseks blogijaks hakanud. Luban teile veel, et kõikse kõige parem on alles ees:D (L)

Sõda ja rahu!

Pidu on ametlikult läbi. Mõnel on võib olla kaks patja ja mõni karu vähem, aga meie maja selle eest on terve sõja üle elanud. Algas pidu nii järksu et ei saanud arugi et pidu algas. Umbes nagu olekski keegi 7.30 kuuli õhku lasknud ja kõik vurinal jooksu pand. Kella 7.35ks olid kõik külalised kohal ja maja paksult rahvast täis. Alustasime koogiga, kes see ikka vastu ööd lastele kooki annab:D Siis saatsime nad allakorrusele garaazi, kus meil oli Justin Bieberi teemaline pidu üles seatud. Ja palgatud olid ka Dj ja lastepeo korraldajad. Nad olid päris toredad ja vahvad. Ja siis nad seal tantsisid , kisasid, kõik 30 last:D Oli ka draamasid, kus üks igatses ema , teine igatses ema jnejne, aga ega muidu poleks ju pidu. Mõned emad jäid ka siia, ajasid juttu ja ootasid etlapsd magama sätiks end. Tegid mõned napsud ja viskasid nalja. Kas lapsed magama ka jäid? Looda sa! Kell 2 öösel kui all oma toas tänast referaati tegin olid nad igastahes endiselt üleval. Ja kell 7 kui ärkasin, 2 TUNDI varem, olid nad kõik juba hommikust söönud. Ei olnud julgust et küsida, mis kell lapsed ka ärkasid? Siis aga oli veel telgitagust draamat öö jooksul välja koorunud. Tuli välja, et umbes kella 11 ajal, kui lapsed pidid magama , aga nagu 25 tsikki ikka ühes ruumis ei saanud keegi magada ja läks peoks ja naljaks ära koguaeg. Paar tükki aga olid korralikud ja tundsid et tahavad magada ja said pahaseks ja hakkasid Lily kallal nokkima, et oi see on nende meelest kõige jubedam pidu kus nad ever kinud on jnejne, muidugi teised lapsed hakkasid kaitsema, neil oli lõbus ja nemad arvasid et see oli maailma parim pidu. Lily aga oli endast väljas ja alarm lahti. Kutsuti nende laste emad kohale ja koju need nokkijad läksid. Hommik läks kiirelt ja rahulikult. Kõik paberid esitatud , koolis käidud, maja koristamata ja lapsed õnnelikud- väsinud. Mina igastahes olen laip.

Tähelepanu, valmis olla....

Nii, umbes 30 minutit veel ja meie maja täitub lastega. Lilyl oli sünna esmaspäeval ja nüüd, täna on suur tähistamine, kui suur on suur? No nii suur et kutsutud on 30 last, kõik vastasid jaatavalt ja täna lisandus kaks veel. Mitte et siis oleks ainult pidu, see on sleepover, ehk need kõik 32 tõenäoliselt magavad meie juures ka. Kui mitte 32 , siis 25 kindlasti. Kas võiks arvata et suudan täna ühe oma õudusunenägudest realiseerida?:D

Baila baila latino..:D

Nonii, see nädalavahetus sain oma laisa koduse taguotsa lõpuks kodust välja ka veetud. Katre saatis smsi, et teeks tantsulkat, et tal sõbranna Pauliina, kes pakkus välja, et läheks, mis arvan. Loomulikult olin nõus, millal mina tantsulkast ära ütlen. Nii, aga kuhu? Ei tea nime. Pole probleemi, uued klubid uued seigad. Sõitsin Stamfi, korjasin Katre peale, v noh vahetasime masinat, läksime tema omaga edasi, korjasime Pauliina peale ja peole. Ja kuhu meie siis jõudsime? Kusagil pika pika kahe maja vahelise koridori taga on klubi, latiinokate, pedrokate, mehhiklaste , espanjoolide klubi. KÕIK olid mehhiklased, KÕIK, ja meie sealses keskkonnas ei jäänud mitte märkamatuks:D eriti veel Katre oma heleda peaga. TERVE õhtu tuli seebika mussi, ja kõik peedrokad oskavad koguaeg kõiki tantse, muideks, nad tantsivad koguaeg, ilma peatumata. KOGUAEG:D Ja siis ongi, tuleb mingi lugu, plahh, see on merenge, pahh, see on salsa, seda tantsitakse nii, seda naa, oo, käest kinni , lalalalala, umbes nagu meie kaerajaan:D Igastahes, õhtu lõpuks olin ma oma tagumikku rohkem sheikind kui kõik espanjoolid terve klubi peale kokku:D Aga loo iroonia on see, et ükskord ennem kui me Katrega peol käisime, siis me sõna otseses mõttes põgenesime tema kahe klassikaaslase eest, kes olid ka pedrokad. Tõend kuidas meie põgenemine õnnestus toona, on järgneval pildil. Aga jah. Kultuurishokk:D järgmine nädal jälle:D Kui seal iga nv käi, siis kellele enam trenni vaja on?

Mina tean kuidas teha stressi:D

Täna siis oli päev kui pidin ema ära saatma, aga selgituseks, see nii lihtne nüüd ka ei olnud. Draamat ma oskan:D Ehk. alguses läks päev päris rahulikult, aga nagu mulle ikka kombeks, mõtlen kõik asjad miljon korda üle, suures hirmus et äkki midagi valesti. God knows why i was made like that. AGA... sõidame siis Stamfordi poole siit ema ja lastega et ta seal Connecticut Limo peale panna, mis ta lennujaama viiks. Sõidan ja mõtlen, oma mäluga, nii, see pilet on kotis, see on kotis jnejne , kuni jõuan oma ajus selle Limo piletini. Pilet oli ostetud ja kõike, siis käisin ajusopis seda läbi ja lõhki üle ja siis järsku hakkasin mõtlema, et mis kuupäev on. Jap ja siis jõudsime malli ja siis võtsin pileti välja ja no tere tali. Ma olin pileti emale eilsele päevale bronninud:D Mmhmh, Tule eile meile, võta homne ajaleht kaasa. Siis otsin telefoni numbrit millele helistada, usas saab kõike telefoni teel:D aga ei leia, sest ma LIHTSALT olin nii paanikas, klassikaline. Ja siis mõtlesin, ohh, sõidan sinna peatusesse kohale, seal väga targemaks ei saanud, aga keegi vähemalt näitas KUS see telefoninumber on. Jumalale tänu, bussis oli veel üks vaba koht ja ema sai ka ilusti peale. Sai esiistmel istuda. Vat kui uhke:D Aga Kell meil siin tiksus, ehk, ema see buss-limo pidi tulema 2.15pm jõudis mingi 2.20. Mina aga pean Lilyl kell 3.35 bussi vastus olema, ja sealt linnast läheb sõiduks mingi pool tundi ikka meie koju. aga noh, phmt oli mul ju veel varuks tund ja veerand, aga nagu ma ikka paanitsen, oli mul ikka paanika, et okou, ma ei jõua. Ega ma ilma asjata paanitse ka. Jõuan ma kiirteele ja vaata aga, autoõnnetus kusagil ja me sõitsime 2m. minutis. Konkreetselt. Mis kell ma lapsele järgi jõudsin? 3.31. Talk about timing:D Aga noh. Nüüd ootan emalt uudiseid, et kas ta kohale ka sai ja mismoodi kõik läks.

mul käis päkapikk...

Mul on külas ema. Tõi eesti nänni ja nüüd on kõht eesti shokolaadi täis. Terve aasta jagu on seal. Juba näen ennast vaimusilmas pilatese trennis järgmine nädal. Mis me siis teinud oleme? Töödanud. Koguaeg valvame lapsi. Lapsed on mu elu ja nendega ma siin koguaeg olen ka. Ent nädalavahetusel saime ikka kaks päeva varastada. Selleks ajaks broneerisin meile hotelli NYs, et ei peaks niisama edasitagasi sõitma ja et oleks aega linna näidata. Ema muidugi suutis haigeks jääda, aga mina armu ei anna. Jalad alla ja linnapeale. Kui Manhattanit kaardilt vaadata siis mõistate kui palju näitasin kahe päevaga. Ära nägime. Grand centrali, Times Squarei, WTC koha, läksime praamiga Staten Islandile, siis tagasi hotelli, mis oli Empire State Buildingu kõrval. Ema on seal ennem käinud, seega sellega pead vaevama ei hakanud. Siis järgmine päev läksime Metropolitan Museum of Artsi, siis jalutasime Central Parkis, näitasin Jacqueline Kennedy Onassis Reservoir järvekest, siis seal on ilusad väiksed pargikesed Harlemi külje all nurgas. Siis näitasin natuke Harlemit ka ja metroosse sisenedes hoiatasin ema, et ta ometi kellegile otsa ei vaataks. Me olime ainsad valged inimesed metroos. Siis jõudsime Columbus Squareile , kus näitasin talle ka suuremaid vaatamisväärsusi seal , siis aga olime läbi omadega ja kodupoole tagasi. Mis muud, loomaaias käisime ka siin Bridgeportis ja ükspäev olid lapsed ühes moeshows, kus ma olin juuksuriks. Panin kaks klambrit pähe ühele naisele:D milline imeline juuksur:D Peaks võitslustele minema:D Aga muidu oleme siinsamas Fairfield Countys edasitagasi ja mõõda maad reisinud:D Eelkõige mõõda kaubanduskeskuseid ja poode:D Süüa tegime ka vahepeal. Kolm tundi võttis see siga:D Homme aga kupatan ta auto peale, mis loodetavasti viib ta õigesse terminali õigeks ajaks kohale. Reedel 12.15 jõuab, minge vastu!!! Tal on transporti küll vaja Õismäele, any volunteers??

Üks räägib aiast , teine aia august!!!

Mu viimane postitus oli veidike meeleheitel:D AGA mis siis taaskord meil juhtus? Kõige muu jama juurde, mis siin korduvalt juhtunud on ja toimunud, siis oli nii, et toimus väike vestlus naabrimehega, millest sai edasi väga suur draama. Siinkohal, naabrimees on väga lahe mustanahaline ja tore mees, kellega saan väga väga hästi läbi. Veel infromatisooniks, siis ühes loengus oleme selle mehega koos, see on online loeng ja nõuab pidevat netis tegutsemist ja oskusi ja esseede ja ülesannete täitmist.

Vestlus kulges järgnevalt.

Hey, whats up, thats my mom, mom thats Tim.

Oh hi. Whats up heli?

Hey, Tim, are you cheating? (siinkohal, naeran ja vihjan kodutöödele, ilma mingi tagamõtteta vaid lihtsalt niisama tõgades)

What, what do u mean?

I see ur wife has been helping u. (siinkohal see ei ole mingi saladus, ta räägib koguaeg kõigile,et naine aitab ja isegi online klassi discussions boardi peal räägib sellest)

Oh, no, i do it all by myself, its all my ideas lalala...

Oh i know, i was just kidding, its the communication that we are asked to do in our class. haha.

ha ha

Järgmine päev saan oma pereemalt kõne, mis enamvähem karjub, et mida ma räägin kodujutte naabritele et küll ma olen halb inimene ja et kõik on kõigi peale pahased jne, et naabrinaine saatis talle kurja kirja, et mis toimub jne. Ja siis et ta saatis mulle karmi kirja ka ja kodus räägime sellest.

Mina, et misasja, ma pole midagi halvasti õelnud. Ühest kõrvast sisse teisest välja.

Siis loen kirja, ja mis siis naabrinaine oli kirjas õelnud? Ma olevat õelnud, et KÜLL ON HEA; ET KEEGI KODUTÖÖD ÄRA TEEB!!!

ja siis lõppkokkuvõttes eile kuulsin veel kolmanda isiku käest, et naabrinaine oli palunud vabandust pereema käest et reageeris üle ja et palun mitte Helile rääkida. No misasja?

Täiesti ebanormaalne.

Minu 100. postitus!

When we make our dreams reality, reality becomes a dream!

...

If i keep thinking and repeating, i am fine, i might actually start believing it!

Lõpetamine!

Eile käisin perega siin ühe pereisa sugulase keskkooli lõpetamisel. Jap, veebruaris. Nimelt, siin osad koolid lasevad õpilastel pärast esimest poolaastat viimases klassis lõpetada, kui kõik ained korras ja vajalik materjal läbitud. Jutt siinkohal on Greenwich High Schoolist. Tava lõpetamisel juunis oleks mingi paarsada lõpetajat aga eile oli ainult 18. Milline siis see lõpetamine välja nägi? noo, see on omaette klass. Mingisugust riietuskoodi ei oldud antud ilmselgelt, sest kaks õpilast istusid põlveni rippuvates teksades ja nokamütsidega. Üks poiss oli ilmselgelt alles ärganud, sest selliseid dresse kannan mina külmal päeval magama minnes. Mingit tseremooniat otseselt ei olnud, paar tähtsamat tegelast koolis pidasid kõne ja siis jagati kõigile diplomid kätte, mõne sõnaga selle kohta, et mis neist tulevikus saama hakkab ja kuhu edasi plaanivad minna, enamus neist- sõjaväkke. Meie pere siin muidugi oli karm ja käskis lapsel ikka ülikonna selga panna. Miks tema lõpetas varem? Lihtsalt ei sobinud GHS ellu sisse, kuna sealne elu ja inimesed on nagu filmis, kus ainult cheerleaderid ja ameerika jalgpalli mängijad on vastuvõetavad. Ta on piisavalt arukas ka , et hakkama saada siit edasi.