Kell on 14.50. Siin, Frankfurdis, aga teil tund otsa, seega 15.50. väravasse B28 pean jõudma kella neljaks, seega vist jõuan??? Ja teate, lend kestab 9 tundi, 9 tundi???????
Uskumatu, hetkel tundub see nii pikk sõit, et ma vist ei jõua ealeski sinna Nyki. Aga okei, siin ma istun, üksi, aga mul polegi hirmus. Vahva pigem. Arvan, et seda seetõttu, kuna jõin just kohvi-minu päästja. Kõht ei löö ka enam nii palju nurru kui ennem reisil Frankfurti. Nii ilus on ikka taevas, sinna pilvede kohale võiks jäädagi, noooothing to worry about, peale selle et lennukil üks hetk kütus muidugi otsa võib saada. Heh. Tegin siin juba tutvusi ka, mingi ameeriklane vist, ei osanud telefoniga helistada, oi kui tark mina olen..:D Aga noh, tore, et aidata sain. Hetkel keerleb mul ainult üks mure peas, et kuidas ma seal N.Y-i lennuväljal hakkama saan, siin on juba meeletult käike ja kurve, mis seal siis veel on??? Aga noh, silmad on peas, aju töötab(kui kohvi veel saan) ja jalad liiguvad ning küsida oskan. Ju saab hakkama:DÜks asi keerleb veel peas, et viimane tunnike, olen seiranud siin ümberringi silte, aga ühte silti ma ei leia, seda, kus WC asuda võiks..:S Seega, ma vist lähen nüüd otsingretkele. Ja seejärel juba suundun väravasse B28.:D (kahjuks ei saanud ma lennule N.Y-i istekohti akna alla, et keskel..:S , aga kõike peab kogema. Reis F. Oli akna all, aga N.Y-i keskel, boeinguga..:D.
No comments:
Post a Comment