ütles mu siinne pereema, kui lebasin tagahoovis keset külma õhtut kuumas mullivannis ja jõin kohvi. Jah, see oli tõesti hetk, mil tekkis küsimus, et no kuulge, mida veel tahta??? Palju meil on elus neid hetki,kui tunneme, et vat, see hetk minu elus praegu on just nii täiuslik, et hetkel enam parem olla ei saagi. Eks igaüks leiab, et miski võiks alati paremini olla ning isegi kui saavutaksime selle täiuse, leiaksime lõpuks, et ilma selle ülima täiuseta olekski olnud parim. Ehk siis eestikeeli õelduna, " suur tükk ajab suu lõhki".
Mida mina hetkel siin Ameerikas kõige enam naudin, on kõige lihtsamad asjad mina inimene vajab. Naudin, et ilm on kohutavalt soe, et ma ei pea masenduma Eesti vihmastest sügisilmadest. Jah, ka seda, et viskun keset hilisõhtut kuuma mullivanni. Või see, et siin on nii kohutavalt head kohvid ja erinevate maitsetega. Või see, et inimesed on vabad ja sõbralikud. Või see, et ma võin keset tänavat laulda ja see pole imelik. Või see, et ma ärkan iga hommik hea tujuga. Või see, et kui saan külmetuse, elan selle ühe päevaga läbi. Või see, et võin telekast lemmikfilme vaadata. Kas pole mitte lihtsad asjad, mida nautida? Ja nende paari nädalaga õpib neid imepisikesi asju palju enam hindama kui astuda oma elurutiinist välja. Ma ei mõtle siinkohal, et te peaksite nüüd kõik selleks kohe Ameerikasse lendama, aga piisab sellest kui võtta aeg maha ja nautida. Südamest nautida kõike seda, mida armastatakse, keda armastatkse. Kohvi???
1 comment:
mönsa, mõnsa. pisikestest asjadest saavadki alguse suured...tore et algus sujub. ole vapper edasi ja ära pelga ka argipäevi :)
Post a Comment